• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,72%69 283,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,69
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,72%69 283,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,69
Praxise läinud aasta uuring näitab, et sotsiaalkindlustussüsteem ei motiveeri inimesi efektiivselt käituma. Pigem minnakse varem pensionile kui lükatakse pensioni saamise algust edasi. Uuringu valguses tekib küsimus, kas täna sündiv laps ikka tulevikus pensioni saab. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastus on: jah, kindlasti.
Ent selle tagamiseks on möödapääsmatu teha süsteemis muudatusi. Tuleb analüüsida võimalikke pensionisüsteemi nn automaatsete kohandumismehhanismide otstarbekust ja võimalusi, reformida eri- ja sooduspensionide süsteem jm. Hiljemalt aastaks 2017 on valitsusel kohustus analüüsida pensioniea tõstmise mõjusid ning tulevikuperspektiive.
Riigikogu on juba otsustanud pensioniiga tõsta. Alates sellest aastast on tööandjatel võimalik teha tulumaksuvabalt töötajate eest täiendava kogumispensioni sissemakseid. Riigikogu menetluses on eripensionide reformi esimene samm õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonidega seotud eripensionide kaotamiseks. Paigas on pensionide tõstmise reeglid. Kui veel 2005 oli keskmine vanaduspension statistikaameti andmetel natuke üle 2200 krooni, siis koos 1. aprillist saabuva pensionitõusuga ulatub keskmine vanaduspension üle 320 euro. 2007 muutis riigikogu pensionide arvestuse põhimõtteid nii, et baasosa kasvab kiiremini, mis tähendab, et väiksema sissetulekuga inimeste pension kasvab kiiremini. Kuni 1999. aastani oli iga töötaja jaoks oluline, mitu aastat on tal tööstaaži, et nõukogudeaegseid tööaastaid mõistlikult pensionide maksmiseks ümber arvutada. 1999 läks Eesti aga üle pensioniarvestuse põhimõtetele, kus on oluline inimese enda panus pensionikassasse ehk see, kui palju on inimene tööaastate jooksul palka on saanud. Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne, teeb riik ümberarvutuse madalamat palka saanud inimeste kasuks.
Kaks näitlikku arvutust. 1. näide: inimene on töötanud on töötanud kogu aja umbes keskmise palgaga (umbes 700 eurot) kuus. Sellisel juhul on tema  pensioni suurus umbes 288 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes üle 400 euro  kuus. 2. näide: inimene on töötanud miinimumpalgaga, sissetulek enne pensionile jäämist on keskmiselt 280 eurot kuus. Sellisel juhul on pension umbes 185 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes vähem kui 100 euro võrra kuus.
Mõni aeg tagasi hakkas levima kuulujutt, nagu kavatseks Euroopa Liit Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel kehtestada ühtse pensioniea. See ei ole tõsi. Pensioniiga on riigi enda otsustada, keegi ei ütle Eestile ette, milline peab olema meie pensioniiga.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele