Advokaat: taastuvenergia toetused kui õigusriikluse proovikivi

Eelmisel nädalal ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kavatsuse reformida taastuvenergiatasude süsteemi selliselt, et toetuse maksmine seatakse sõltuvusse börsihinnast, taastuvenergiaallika või tootmisviisi liigist ning Eestis taastuvenergia tootmisele seatud üldise lae saavutamisest. Uue süsteemi jõustumiseni loodab ministeerium jõuda 2013. aastal. Ministeeriumi poolt ei ole seni antud selgitust, kas toetussüsteemi muudatused puudutavad kõiki taastuvenergia tootjaid või üksnes neid, kes seaduse jõustumisest uute tootmisseadmetega tootmist alustavad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava rohkem lahtiseletavat seaduseelnõud ega seletuskirja, millest saaks uurida seaduse vastuvõtmise täpsemaid tagamaid ning seadusega kaasneda võivate mõjude analüüsi, ei ole samuti laiemale avalikkusele veel avaldatud. Selge on aga see, et riik on taastuvenergia toetussüsteemi reformikava planeerides ja välja töötades pannud tõsiselt proovile taastuvenergiasse juba investeerinud või veel investeerida kavatsevate ettevõtjate usalduse.

Riik põhjendab täna kehtiva toetussüsteemi muutmise vajadust eelkõige argumendiga, et toetussüsteem on tootjate suhtes ülimalt helde, mille peavad kinni maksma lõpptarbijad, kelle jaoks elektriarved on isegi kiires tempos kasvavad, eriti peatse elektrituru avanemise kontekstis. Siiski on ka taastuvenergia tootmine (samaväärselt mõistliku hinnaga elektrivarustusele) üks elektri siseturu direktiivi nimetatud elektrisektori avalikest teenustest, mille eest riik hoolitsema peab. Iga liikmesriik peab vastavalt Euroopa Liidu aluslepingu (Lissaboni leping) artiklile 194 tagama oma riigis taastuvate energiaallikate väljaarendamise ja seda nii energiaturu pikaajalise toimimise, varustuskindluse, konkurentsivõimelisuse kui ka keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmise kaalutlustel.