Kas uus globaalne buum?

Talendid võõrsileKui kriisiaastatel vähenes inimfaktori tähtsus tippjuhtide silmis, siis nüüd on see taas jõuliselt esile kerkinud. Tippjuhid kardavad, et neil ei jagu piisavalt sobiva haridusega talente ja oskustöölisi, et oma uusi kasvustrateegiaid ellu viia. Või õigemini, talente ju nagu oleks, aga nad on vales kohas… Aastakümneid on arenenud lääneriikides investeeritud töötajate arengusse, aga kasvupiirkonnad on vahepeal liikunud mujale. Kas ameerika haritud ja andekad on nõus minema karjääri tegema Hiinasse, kus nende oskustest võiks märksa rohkem tulu tõusta? Ja isegi kui nad on nõus seda tegema, siis kas nad suudavad läbi lüüa võõras kultuuris ja keskkonnas? Globaalselt mõtlevatele Eesti talentidele on siin mõtteainet, kas tulla koju või otsida veelgi kaugemaid ja eksootilisemaid väljakutseid.Juhid tunnistavad, et konkurentide edestamiseks peavad nad kõigepealt võitma sõja talentide pärast. Kuna raha üksi on enamasti nigel motivaator, siis rakendatakse andekate kinnihoidmiseks järjest enam kõikvõimalikke mitterahalisi meetmeid. Näideteks on karjääriredeliga tihedalt läbipõimitud mitmeid aastaid kestvad koolitusprogrammid ning töötajate kaasamine ettevõtte omanikeks läbi aktsiaoptsioonide.

Ei saa me läbi riigitaTippjuhid näevad riigis nii ohtu kui partnerit. Ebastabiilse majanduskeskkonna kõrval kerkis sel aastal juhtide silmis ohuks number kaks avaliku sektori eelarvedefitsiit. Juhid mõistavad, et paljudes riikides on ainsaks väljapääsuks eelarvekärped või maksude tõstmine ning ei üks ega teine ole hea nende äridele. Eelarvekärped pärsivad majanduskasvu, kõrgemad maksud kuivatavad kokku kasumi. Värskelt meeles mõlkuv kriis tekitab poliitikutes kindlasti ihalust majanduse ülereguleerimise järele.Samas nähakse riigis paljudes valdkondades ka partnerit. Riigiga koos on võimalik otsida lahendust eelpool nimetatud talentide probleemile. Enam kui pooled küsitletud tippjuhtidest kavatsesid teha valitsustega koostööd haridussüsteemi suunamisel ja parandamisel, et kasvatada oma töötajatele sobivat järelkasvu, seda eelkõige kasvuturgudel. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus koostööd valitsussektoriga väga oluliseks peetakse, on infrastruktuuri arendamine. Lähemate aastakümnete jooksul plaanitakse globaalselt infrastruktuuri arendamisse investeerida hinnanguliselt ligikaudu 3 triljonit dollarit. Seda üüratut summat valitsustel lihtsalt ei ole ning erasektori kaasamine infrastruktuuri projektide väljaehitamisse ja finantseerimisse on paratamatu. PPP-st (Public Private Partnership) saab lähiaastatel moesõna ning infrastruktuuri arendamisest paljude ettevõtete jaoks kasvumootor.Ja lõpetuseks - küsitletud 1200 tippjuhist tervelt 10 olid Eestist – seega Eesti juhtidel on globaalse meelsuse kujundamisel märksa suurem osakaal kui meie rahvaarv või SKP lubaks seda eeldada. Kas võtta soojendusdress seljast või jälgida mängu veel mõnda aega eemalt, jääb igaühe enda otsustada.