Savisaar: Astmelise maksuga majanduskollapsi vastu

Paljud astmelise tulumaksu sügavamat olemust mittemõistnud inimesed oleksid täna märksa õnnelikumad, kui nad oma suurematest buumipalkadest mõned sajad või tuhatkond krooni oleks paar aastat tagasi täiendavalt ära andnud, kui nüüd oleks selle tulemusena säilinud nende töökohad, endiselt saaks rääkida palgatõusust ja vajadusel ei oleks riigiabi otsimine mitte ainult tühipaljas ajaraiskamine.

Üks põhiline küsimus, mis seoses astmelise tulumaksuga inimestel tavaliselt tekib on see, et kas see maks lisaks rikastelt vaestele raha ümberjagamisele, riigieelarve puudujäägi täitmisele, meile euroopalikuma näo andmisele ja valijate häälte püüdmisele ka mingit suuremat majanduspoliitilist eesmärki täidab. Vastus on ühene – täidab küll ja kuidas veel.  Astmelisel tulumaksul on väga sügav mõte Eestis senimaani suuresti mittemõistetud ja majanduspoliitiliselt ignoreeritud majanduse tõusu- ja langustsüklite juhtimisel.

Majandustsüklite oht ei ole pastakast imetud tont

Lisaks oleks astmelise tulumaksu poolt riigieelarvesse kogunenud raha väiksema tööpuuduse ja tagasihoidlikuma majanduslanguse tingimustes nendele osadele siiski töö kaotanud ehitajatele läbi riigi sotsiaalsüsteemi ka reaalset abi suutnud pakkuda ja needsamad ehitajad ei oleks töötukassas käimist puhtalt ajaraiskamiseks pidanud.

Astmelise tulumaksu positiivsed mõjud on praktikas tõestatud

Majanduses ei ole sageli võimalusi, et üks või teine majanduskontseptsioon praktikas läbi testida ja siis alles majanduspoliitiline otsus vastu võtta. Astmeline tulumaks on siinkohal vähemalt Eestis osutunud erandiks. Eesti parempoolsete poliitikute kinnisidee astmelise tulumaksu eiramisel on toonud meile kaasa kuluka ja suurte ohvritega eksperimendi proportsionaalse tulumaksusüsteemi buumi tekitavatest ja majanduslangust võimendavatest laastavatest mõjudest. Astmelise tulumaksu eiramine aitab meil mõista, millest oleme ilma jäänud ja milliseid majanduspoliitilisi vigu ei tohiks enam tulevikus korrata.

Kui proportsionaalse maksumääraga tulumaksusüsteem oleks Eestis edukalt ja tõrgeteta töötanud, meile reaalset vara loonud ja jätkusuutliku majandusarengu taganud, siis buumiaastatel Eestis elavate inimeste poolt teenitud majanduslik väärtus oleks meil tänaseni alles ja paariaastane majanduslangus ei oleks meid suutnud sellisel viisil majanduslikku kraavi lükata. Kaks aastat langust lõi meid sedavõrd rivist välja  ja hävitas ülikiirelt seitsme aasta töö tulemuse eelkõige seetõttu, et ühetaoline maksumäär soodustas majanduse mullistumist ja algse edu pöördumist loodud vara hävitavaks majandusmehhanismiks.

Siinkohal tuleb vastata veel ka võimaliku kiusliku inimese küsimusele - kui astmeline tulumaks selline imerelv on ja Euroopa arenenud riigid seda juba ammu kasutavad, siis miks need riigid ei pääsenud puhtalt meie praegusest majanduslangusest? Esiteks on astmelisel tulumaksul eelkõige majanduslangust pehmendav, mitte välistav funktsioon. Kui proportsionaalne tulumaks toob muude tingimuste samaks jäädes kaasa majanduse kollapsi, siis astmeline tulumaks muudab selle mõõdukaks languseks.

 Teiseks on viimaste aastate maailma majanduslangus midagi märksa enamat, kui järjekordne majandustsükli pöördumine. Tegemist on majanduskorra suurema muutusega lausliberalistliku majandusmudeli lõppemisel ja riiklikult reguleeritud majandusmudeli tõusul.  Suurem muutus toob tavaliselt kaasa ka sügavama üleminekulanguse. Arvestades seda konteksti on arenenud Euroopa riikide pääsemine ühekordse (üheaastase) mõneprotsendilise kukkumisega ikkagi väga hea saavutus, mis kindlasti ei oleks olnud võimalik proportsionaalse tulumaksu tingimustes. Tavapäraste majandustsüklite kontekstis oleks astmelist tulumaksu kasutavate riikide „majanduslangus” ikkagi majanduskasvu ajutine aeglustumine, mitte aga negatiivne SKP.

Vaadates tulevikku peame otsustama, kas jätkame proportsionaalse tulumaksusüsteemiga oma majanduse lõhkumist või õpime seekord oma vigadest. Me kõik tahame, et riiklik majanduspoliitika annaks meile tulevikukindluse stabiilsete sissetulekute ja töökohtade või ettevõtlusvõimaluste säilimise osas. Selleks aga, et riik meile seda tagada saaks, peame looma riigile selleks eeltingimused – ehk otsustama demokraatlikke mehhanisme kasutades astmelise tulumaksu kehtestamise poolt.

Kui me aga jätkame majandusreaalsuste ignoreerimist, peidame tinglikus mõttes pea liiva alla ja ei võta midagi ette tulumaksu süsteemi kaasajastamise ehk astmeliseks muutmise nimel, siis jätkame languskursil. Isegi, kui mõne aja pärast madalseisust väljuma peaksime, siis tõenäoliselt on tegemist uue ja meie viimaste aastate tragöödiat kordava majandusmulliga.  Majandustsüklid ise ennast ei taltsuta ja majandusmullid iseeneslikult ei kao. Arenenud riikides on sellest aru saadud ja ammu astmelise tulumaksu süsteemi eeliseid rakendama asutud. Saame ka targemaks ja võtame teistest eeskuju.

Autor: Edgar Savisaar, Villy Paimets