Arvamus: võimalus päästa euro

Mõlemad osutusid kasutuks. Kindlasti ei hoidnud stabiilsuse ja kasvu pakt ära “ülemääraseid” puudujääke ja sekkumisvastane klausel kukkus läbi oma esimesel eksamil, mil Euroopa liidrid Kreeka kriisiga silmitsi seistes 11. veebruaril pidulikult teatasid, et eurotsooni liikmed “astuksid vajadusel otsusekindlaid ja koordineeritud samme, et tagada finantsstabiilsus europiirkonnas tervikuna”.

Turudistsipliini kehtestamise luhtumine sekkumisvastase punkti abil oli prognoositav, sest süsteemse kriisi puhul trumpab vahetu huvi säilitada turgude stabiilsus peaaegu alati üle soovi vältida moraalset ohtu, mis tuleneb ettevaatamatute võlgnike päästmisest. 2008. aasta septembris arvas USA valitsus aga teisiti ja võimaldas Lehman Brothersil pankrotistuda, et kehtestada turudistsipliin. Järgnenud katastroof näitas ilmekalt, millist kahju võib põhjustada kontrollimatu maksejõuetus.

See ei tähenda, et maksejõuetust tuleks iga hinna eest vältida. Kreeka juhtumi puhul tähendanuks see, et surve Kreeka valitsusele teha korrektuure lihtsalt aurustuks. Selle asemel on alternatiiviks kaugemale ette mõelda ja maksejõuetuseks valmis olla.

Võlgniku võimsaim relv läbirääkimistel on alati see, et võlausaldajad ei saa maksete katkemist endale lubada, kuna see laseb põhja kogu finantssüsteemi. Turudistsipliini saab aga kehtestada ainult siis, kui kohustuste täitmatajätmine on reaalne võimalus. Seetõttu on ülioluline luua mehhanism, mis ohjeldaks sellest tulenevaid kulusid, ja sellega vältimatud rikkumised miinimumini viia.