Õlletootja Põhjala kukkus kahjumisse, suletakse Nõmme pruulikoda

Ettevõtte juht Enn Parel ütles, et laienemisplaanide tõttu on Põhjala pruulikoda pidanud tegema mitmeid investeeringuid ning see viis brutomarginaali vähenemiseni. Viimast põhjustas ka riigi aktsiisipoliitika.

„Saime eelmisel aastal sama suure kahjumi kui oli kasum üle-eelmisel aastal,“ nentis Parel. „Puhaskahjum on tingitud omakapitali restruktureerimislaenuga, mis kannab intressi, aga juba 2020. aastast saame ilmselt nina vee peale,“ oli ta lootusrikas.

Majandusaasta aruandes selgitab ettevõte, et kahjum oli põhiliselt tingitud suurenenud finantskuludest, mida kanti seoses uue pruulikoja rajamiseks võetud panga- ja konverteerivate laenudega. Uue pruulikoja projekti alustati 2016. aastal, Noblessneri sadamalinnakus paiknev pruulikoda sai valmis eelmise aasta detsembris. Kahjumisse kukuti hoolimata PRIA-lt saadud poole miljoni euro suurusest mikro- ja väikeettevõtjate toetusest, mida kasutati investeeringuteks.

Üha enam keskendub ettevõte ekspordile, moodustades nüüdseks kaks kolmandikku müügitulust. Eksportturgudest olid suurimad Soome, Prantsusmaa ja Hiina, kellele järgnesid Holland ja USA. Kokku eksporditi 30 riiki. Õlut toodeti aastaga 570 000 liitrit. Tänavu toodetakse tõenäoliselt juba üle 600 000 liitri käsitööõllesid, mis muudab selle väiketootjast suurtootjaks.

1. Eristu. Ettevõtmine sai alguse 2011. aastal, mil õllesõpradest asutajad, kes olid käinud ka mitmetel õllereisidel ning õppinud ise kodus pruulima, otsustasid oma teadmisi ärina realiseerida. Seejuures pandi rõhku eristumisele ning toodi turule täiesti uudne tehnoloogia. „Seni oli tehtud vaid lager tüüpi õllesid, meie alustasime pinnakääritusõlledest ja oleme selle juurde jäänud,“ rääkis Parel.

2. Mõtle suurelt. Samal ajal mõeldi pidevalt suurelt ning peeti hoolimata turul valitsevast tihedast konkurentsist silmas oma toodangu piiri taha viimisest. „Euroopas on käsitööõllede turg 5-10 protsenti, USAs 13-15 protsenti, see on nišitoode ja selleks, et edukalt toimetada, peame olema väga head, oleme oma toote kvaliteedi osas väga nõudlikud ja selle järgi meid teatakse,“ märkis Parel. „Me valame väga palju õlut ära – kui asi ei tule välja nii nagu plaanitud, siis me ei ilusta seda, ega ürita sellest lahti saada, vaid avame kraani ja laseme kanalisse, meil on väga tugev orienteeritus tootearendusele.“

3. Meelita hea töötaja. Põhjala kasvu seisukohalt oli võtmetähtsusega, et neil õnnestus enda juurde meelitada tänane peapruulmeister, kogenud šotlane Chris Pilkington. „Tema tõi meie ettevõttesse tõelise know how, me ise olime pigem kodupruulijad ja asjaarmastajad, kuid tema tulek võimaldas meil põhimõtteliselt 3-4 aastat oma arengus edasi hüpata,“ sõnas Parel. Eestisse tulek oli võit ka Pilkingtoni jaoks, kes tegi samuti oma karjääriredelil suure hüppe, saades juba 25aastaselt peapruulmeistriks ning Põhjala partneriks.

„Saime aru, et selleks, et teda enda paati saada, peame tegema pakkumise, millest ta ei saa keelduda, kutsusime ta Tallinnasse, andsime osaluse ettevõttes, maksame talle sama palju palka, kui ta oli varem harjunud saama ning tegime ta peapruulmeistriks.“ Pilkingtonist saadud kasu ei seisne Põhjala jaoks mitte ainult oskusteabest, vaid aitas nende toodangu ka piiride taha. „Chrisi kaudu tuli kaasa suhteid teiste pruulijatega ümber maailma ja nii käisime näiteks Barcelonas külas ühel pruulikohal, kes oli meiega samad pruulimisseadmed hankinud,“ sõnas Parel. „Saime nendega kiiresti sõpradeks ja nii hakkasid kontaktid tekkima, Hispaaniast sai meie esimene eksporditurg.“

Pruulikoja juht Enn Parel käis hiljuti Äripäeva raadios rääkimas väiketootjate võludest ja valudest, mida saab kuulata siit.