Europarlamendi valimised – nunnumeeter tööle!

Alanud on Euroopa Parlamendi eel ja e-valimised, mis kestavad kuni kolmapäeva, 22. mai kella 18ni, ametlik valimispäev on pühapäev, 26. mai.

Äripäev soovitab kindlasti valimistel osaleda, sest lisaks ainuvõimalusele valida sobivaimad esindajad Brüsseli ja Strasbourgi koridoridesse mõjutavad valimistulemused ka seda, mis sisepoliitiliselt juhtuma hakkab.

Neil valimistel markeeritakse erakondade jõujooned, mis annab neile riigikogu valimistulemustega võrreldes teistsuguse poliitilise mänguvälja. See hakkab kajastuma parteide juhtfiguuride väljaütlemistes ja nähtamatutes niiditõmbamistes valitsuses ja riigikogus, mis päeva lõpuks võib viia teravamate vaidluste ja isegi koalitsiooni lagunemiseni.

Praegu näitab Kantar Emori uuring, et Keskerakonna toetus on kukkunud poolteist protsenti alla EKRE toetuse. Keskerakonna esinumbri Yana Toomi reiting jääb küsitluste järgi oluliselt alla esiduole Marina Kaljurand (SDE) – Andrus Ansip (RE), mis annab erakonnale järjekordse tormihoiatuse. Kui see trend jätkub, saab EKRE aina rohkem laiutada, pannes valitsusliidu traagelniidid proovile.

Europarlamendi valimiste osavõtt (25–40%) on olnud leigem kui riigikogu valimistel (ca 2/3), aga seekord võib kujuneda teistmoodi. Kui ühiskonda ärritanud koalitsiooni moodustamine paneb inimesed oma meelsust avaldama, saab valimistest võimuliidu lakmuspaber.

Võrreldes riigikogu valimistega on tegu rohkem isikuvalimistega, kuid rohkelt hääli saanud kandidaat võib Brüsselisse tõmmata ka oma erakonnakaaslase(d).

Paljud annavad oma hääle sümpaatsele inimesele, keda usuvad Brüsselis paremini hakkama saavat. Hakkama saamine oleneb seal aga suuresti keele- ja suhtlusoskusest, kontaktidest ja ajust.

Kui valida end juba parlamendis tõestanud saadikute vahel, siis on monitooringuportaalide järgi neist edukamalt hakkama saanud Indrek Tarand (SDE) ning Yana Toom (KE), samuti Urmas Paet (RE) ning Andrus Ansip Euroopa Komisjonis.

Eelmisel nädalal toimunud Pärnu juhtimiskonverentsil anti osalejatele valida paneeldiskussioonis osalenud Andrus Ansipi, Marina Kaljuranna, Andrei Korobeiniku (KE), Lauri Hussari (Eesti 200) ja Riho Terrase (Isamaa) vahel. Ülekaalukalt valis 185 vastanud juhti Kaljuranna ja Ansipi, mis näitab veel kord isikute tähtsust europarlamendi valimistel.

Kui võtta aluseks Postimehe Euroopa Ülikool-Instituudi ja Luzerni Ülikooli koostöös valminud valimisuuring, siis majanduspoliitika parem-vasakpoolsuse ja maailmavaate konservatiivsuse-liberaalsuse teljel paigutuvad Äripäevale sümpaatsesse parem-liberaalsesse veerandikku ainult Reformierakond ja Eesti 200. Parempoolsed on ka EKRE ja Isamaa, kuid Äripäevale ei meeldi nende väga kõrge skoor piirava immigratsioonipoliitika ja madal skoor liberaalse ühiskonna skaalal. Niisiis julgeme soovitada Reformierakonda ja Eesti 200, isikute vahel valides pange aga ise oma nunnumeeter tööle.

Oluline on see, et valiksime sinna need inimesed, kes seistes Eesti eest ajavad ka Euroopa asja. Kelle meelest pole esmatähtis ELi lammutamine või nõrgestamine, mis kahtlemata on meie idanaabrile meele järele. Küsimus on kokkulepete saavutamise tahtes ja suutlikkuses. Olgem ausad, kui seda 15 aastat ELis poleks olnud, ei oleks meil ka praegust majanduslikku jõukust.