Riigireform saagu uue valitsuse vundamendiks

Möödunud aasta mais asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi sihtasutuse, et töötada välja riigireformi kontseptsioon ja selle elluviimise kava. Täpselt kolm kuud tagasi said riigikogu ja valitsus 67 ettepanekust koosneva paketi kätte. Äsja jõudsid kaheksa riigikokku kandideerivat erakonda ühisele meelele tunnistada riigireform järgmise koalitsioonileppe prioriteediks, ja seda mitte vaid üldsõnaliselt, vaid kirjaliku kokkuleppega võtta vastu riigikogu asjakohane otsus ja panna loodava valitsuse tegevuskavas paika reformi etappide sisu ja tähtajad. Mis peamine, keegi hakkab ka vastutama – selleks määratakse üks valitsuse liige.

Äripäeva hinnangul on see Eesti huvides, kui riigijuhid võtavad tegutsemise aluseks pikaajalise visiooni, milles on ettevõtjatele sümpaatsed põhimõtteid riigi reformimiseks – bürokraatia vähendamine, teadmuspõhine otsustamine, valitsusaparaadi muutmine õhemaks, efektiivsemaks ja paindlikumaks. Eriti on kiiduväärt, et ühismemorandum kirjutati alla vaatamata kirgede möllule enne valimisi – pärast tuleb vaid sõna pidada.

Riigireform on Eestis olnud poliitiliste arutelude teemaks vähemalt 20 aastat, ainsaks saavutuseks aga äsjane haldusreform. Ilmselt on tänapäeval vähe neid, kes arvavad, et paisuv ametnike-bürokraatide armee, asendustegevus ja ülereguleerimine on Eesti jaoks jätkusuutlik mudel, seda eriti kahaneva rahvastiku tingimustes. Riigireform sellega tegelebki.