Lühikese pingi mure

Jaak Aabi lahkumisega valitsusest on 2016 novembris ametisse asunud Jüri Ratase valitsus välja vahetanud juba pooled ministrid. Neist kolm – Martin Repinski, Mihhail Korb ja Jaak Aab – on olnud Keskerakonna­ kaotus ja Jevgeni Ossinovski pagemine sotside oma.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi ja ametnik Riina Sikkuti toomine valitsusse näitab, et lühike on nii Keskerakonna kui ka sotsiaaldemokraatide pink: tublisid mehi ja naisi, kes ministriametisse sobiksid, kummagi partei ridades lihtsalt võtta ei ole. Mäggi astumine Keskerakonda ja Sikkuti liitumine sotside ridadega on ikka pigem ajutine lahendus. Mäggi teatas ju, et kui ta juhtumisi enam minister ei peaks olema, võib ta Keskerakonnast vabalt jooksu panna, ja kuigi ta on lubanud ka valimistel kandideerida, jätab ta siingi endale kindlasti võimaluse ümber mõelda. Lõpuks, Mäggi on küll öelnud, et kandideerib riigikogu valimistel, aga mitte, et kandideerib Keskerakonna nimekirjas.

Sikkuti poliitilistest ega muudest veendumustest ei tea me siiani üldse mitte midagi. Sellal kui Mäggi kaldub ilmselt avalikus ruumis pretendeerima kõige rohkem silma paistva ministri kohale, siis Sikkut eelistab ilmselt ametnikule kohaselt asju­ ka ministrina lihtsalt joone peal hoida, mingeid muutusi taotlemata. Mitte et ükski minister valimisteni jäänud aja jooksul põhjapanevat muutust ette võtta tahakski: rohkem kui aasta enne valimisi alanud lubaduste jagamine pole arusaadavasti motiveeriv keskkond tõsise töö tegemiseks.