Kõik või vähemasti väga palju oleneb nimedest. Ja neid pole praegu laual just ülearu palju. Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe on nüüd n-ö kapist väljas ning kahtlemata igapidi hea mainega ja usutav vapinägu algatuseks, aga tema on lubanud Nortali juhiks edasi jääda – niisiis tuleks Alamäe partei tegevjuht n-ö sisse osta. Partei juhist oleneb suuresti see, mis näo erakond tegelikult ette manab ja palju hääli see kokku lüüa suudaks. Samuti on oluline, et kes rahaga õla alla panevad.
Väljakäidud eesmärgistuste ja sihtide seas pole muidugi ainsatki säärast, mida olemasolevad parteid käigupealt enda omaks ei suudaks teha. Eriti teravalt tundis oma agenda juba ära Reformierakond, mille peasekretär Kert Valdaru Twitteris märkis, et osa ideid on väljatöötamisel nende programmis. „Koos saame tehtud,“ maandas ta oravapesas tekkinud ärevust.
Veelgi enam: Kaja Kallas avaldas kiirreageerimise korras oma blogis postituse pealkirjaga
„Eesti 200: tulge meiega, teeme ära!“, mis ütleb sisuliselt kahte asja. Esiteks, et kuulge, poisid, need on ju meie ideed, millega teie tahate turule tulla. Meie rääkisime seda kõike enne! Aga teiseks: tulge aga kärmelt meie poole üle, Alamäe ja sõbrad – poolt Eesti riiki just vastutasuks ei lubata, aga mine tea, ehk on sõbralike nägudega oravad juba Nortali kontorisse heade ühiste kavatsuse nimel tordi saatnud.
Loomulikult jälgivad toimuvat tähelepanelikult ka kõik teised parteid – neilegi leidub vastses manifestis üht-teist kiirelt konsumeeritavat. Sest midagi revolutsioonilist ju ei ole – vaja lihtsalt hästi pakendada ja karismaatiliste persoonide kaudu poliitturule tuua.
Kas Alamäe parteist Reformierakonnale ja teistele parteidele päriselt ka konkurenti sünnib, seda näitab aeg: vana ja suure partei vastu minekuks on vaja tublisti tahtmist ja teadmisi, aga tahtmine ja ärategemislust tulevad kindlasti enne kogemust ja raha – protestihääled on nimelt kogu aeg ripakil, selles mõttes ei ole tulevad riigikogukogu valimised mingi erand. Esialgu on kõik aga alles väga alguses. Jõudu tööle!