- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi asi ei ole viia pensionär palmi alla
Valitsuses möödunud nädalal heakskiidu saanud pensionireform on kaasa toonud väiksemat sorti mässu rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov kritiseeris avalikult valitsuse kava, mis võtab tulevikus pensioni esimese samba väljamaksete puhul arvesse lisaks makstud sotsiaalmaksule ka inimese tööstaaži.
Äripäev leiab, et riikliku pensioni esimene sammas ei saa ühegi mõtleva inimese jaoks olla väärika pensionipõlve veetmise alustala, küll aga peaks see tagama hädavajaliku miinimumi ning senisest suurem solidaarsus ei tule seejuures kahjuks.
Tööstaaži tagasitoomine suurendab pensionisüsteemi solidaarsust, olulisemaks muutub töötatud aastate arv ja vähemoluliseks saadud sissetulek ning sellelt makstud sotsiaalmaks. Kriitikud on välja toonud, et sellise otsusega edastab valitsus ühiskonnale sõnumi, et edasipüüdlikkuse ja suurema sissetuleku asemel väärtustatakse pikka tööstaaži. Et parem on minna võimalikult varakult tööle ja mitte näiteks ülikooli. Rääkimata sellest, et pole kuigi oluline maksta ametlikult sotsiaalmaksu suurema sissetuleku pealt, kui võib näidata ametlikku miinimumi ja võtta ülejäänu välja mustalt – tööstaaž ja sellest sõltuv esimene pensionisammas sellest ju ei muutu.
Kommunikatsioon on selle pensionireformi juures kindlasti oluline. Sest kui kõlama jääb üksnes kriitikute välja toodud sõnumi esimene pool, on asi halb. Kõva häälega tuleks välja öelda ka teine pool – esimesse pensionisambasse kogunenud raha ei taganud seni ega taga ka tulevikus inimesele väärikat vanaduspõlve. Tegelikult ei taga ka pensioni teine sammas ehk kogumispension, mis jääb endiselt sõltuma inimese sissetulekutest. Kui on soov veeta telereklaamidest tuttavat muretut pensionipõlve palmide all, siis tuleb selleks ise varusid koguda. Riik seda kohustuslike sammastega kindlasti garanteerida ei suuda.
Palgakääre ei pea võimendama
Küll on aga riigil kohustus tagada kõigile pensionile jääjatele hädavajalik miinimum, seda sõltumata nende töisest erialast. Tööjõuturul tekivad paratamatult elualade vahel palgakäärid, mis kanduvad edasi vanaduspõlve, kohustuslik pensionisüsteem ei peaks neid kääre võimendama.
Äripäev on ka varem oma juhtkirjas leidnud, et ei ole õige väita, justkui oleks madalamat palka saavad inimesed kõik selles ise süüdi ning seetõttu on nende väiksem pension põhjendatud. Näiteks haridus- ja meditsiinitöötajate palk sõltub maksutuludest ja on seetõttu suhteliselt madal. Või politseinike ja päästjate. Samas on vale väita, et nad oleksid vähe haritud või et nende töö oleks ühiskonnas ebavajalik.
Pensionisüsteemi reformide mõju on pikaajaline ning seetõttu ei tohiks neid teha kergekäeliselt. Äripäev leiab, et eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud pensionisüsteemi muudatused on mõistlikud, kuna suurendavad solidaarsust. Suurema sissetuleku saajal on rohkem võimalusi investeerimiseks ning sel viisil oma vanaduspõlve kindlustamiseks. Kui ta seda ei tee, ei ole riigi asi tema kätt hoida. Küll aga on oluline ühiskonnas jõuliselt selgitada investeerimise ja ettevõtlikkuse olulisust ning luua inimestele võimalused ise oma tuleviku kindlustamiseks.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele