Sester omaenese tarkusega maksude kallal

Niisamuti on lugu ka ettevõtte kasumi maksustamisega. Seni oli see maksuvaba, kuni püsis ettevõttes sees, aga miks peaks olema. Eelarvesse oleks ilus sellelt ka mingit tulu saada ja pealegi võib ette tulla juhtumeid, kus kontsernid seda laenuna tütarfirmadesse kannavad.Ja nii ongi nüüd laual… ei, mitte mingi ettevõtte tulumaksu ettepanek, vaid panditulumaks.Sellega maksustatakse kontsernisisesed laenud ja finantstehingud 20 protsendi suuruse tulumaksuga, pant on see niivõrd, et teatud tingimustel saab raha tagasi.

Ettevõtjad heidavad rahandusminister Sven Sesterile ette kabinetivaikuses sündinud eelnõu väljatulistamist ilma selle mõju uurimiseta ja alternatiivide kaalumiseta. Kuigi eesmärk on üksikute kasumi laenudena välja viijate takistamine, karistab nn panditulumaksu eelnõu kõiki ettevõtteid, kes on üles ehitatud kontsernina.

Ettevõtlusorganisatsioonide andmetel on selliseid ettevõtteid kokku Eestis 11 400. Kõigi nende laenamine muutub kallimaks ja bürokraatia suuremaks. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30% riigieelarvesse laekunud maksutulust ehk üle 2 miljardi euro.

Need numbrid näitavad panditulumaksu kaalu, see on aga vaid üks kild suuremast pakist koos regulaarselt makstavate dividendide tulumaksusoodustuse, erisoodustuse seikade ja muuga.

Nii et pole ka imestada, kui järgmise ettevõtte kavandamise juures mõni rahvusvaheline kontsern Eesti asukohana kohe maha tõmbab. Ühest küljest avaldab mõju see, et firma rehkendus läheb keerukamaks, ja teisest küljest ei saa kindel olla, mis veel homne päev toob, kui maksumuudatused nii kergelt käivad.

Kära kohta vähe villa

Debatti panditulumaksu ümber näib olevat rohkem kui küllalt, kui vaadata kas või Äripäeva veergudele. Paraku on selle seisukohad kujunenud üksmeelselt seaduseelnõu vastaseks ja debati teine pool ehk rahandusminister Sester pole esitatud argumentidele vastanud. Sellist debatti on küll huvitav pidada ja arendav lugeda, aga edasi see ei aita.

Lisaks ei pruugi seadus neid, kelle vastu see on suunatud, kätte saadagi, sest see on plaanitud jõusse järgmise aasta alguses, aga ulatub tagasi selle aasta 1. juulini, nii et poolteist kuud on aega asju sättida.

Siin on nüüd koht enne niivõrd suurt maksumuudatust korralikult läbi arvutada, kas riigieelarvesse plaanitav tulu kaalub üles kahju ettevõtetele ja majandamiskeskkonnale.