- OMX Baltic−0,41%315,04
- OMX Riga0,46%936,99
- OMX Tallinn−0,46%2 144,43
- OMX Vilnius−0,47%1 509,7
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,07%10 720,14
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,84
- OMX Baltic−0,41%315,04
- OMX Riga0,46%936,99
- OMX Tallinn−0,46%2 144,43
- OMX Vilnius−0,47%1 509,7
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,07%10 720,14
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia õnnemängud põlevkiviga
Eesti Energia (EE) teade enamusosaluse müügist Jordaania põlevkivielektrijaama projektis Hiina ja Malaisia ettevõtetele oli paljudele kergendus. Nagu ütles tehingut kommenteerides Eesti Energia juht Hando Sutter: kukkus nagu suur tükk laualt ära. Tehingut serveeriti kui edukat osaluse müüki, millega riigiettevõttel õnnestus katta aastate jooksul tehtud kulutused suurusjärgus 30 miljonit eurot ning teeniti paarkümmend miljonit pealegi.
Äripäev on endiselt arvamusel, et taolised õnnemängud maksumaksja rahaga on lubamatud ja Eesti Energia ei peaks mitte uhkustama raamatupidamisliku tehingu üle, vaid projekti maksumaksja ja elektritarbijate rahakoti küljest lahti haakima.Praeguseks ei ole ju tegemist Eesti energiamonopoli jaoks projektist lahkumisega, sest Eesti Energia jätkab 10protsendilise osalusega projektis ka tulevikus. 55% osaluse müügist saadud tulu ei tooda koju, vaid investeeritakse põlevkivielektrijaama rajamiseks loodud ettevõttesse Attarat Power Company.
Tehing sai teoks tänu Jordaania riigi huvile saada leevendust riigi pea sajaprotsendilisele sõltuvusele imporditavast kallist (140–150 eurot MWh) energiast. Eesti Energia osakaal projektis on vähenenud statistiliseks, nagu ka võimekus kuidagi sealseid arenguid tulevikus mõjutada.Riigimonopol mõistlikeks osadeks
Äripäeva arvates tuleb tekkinud olukorda arukalt kasutada ja Eesti Energia lõpuks mõistlikeks osadeks jaotada. Riskid, millele viidates on riigifirma juhid hoidunud eriprojekte tavategevusest eraldamast, on ju maandatud. Kui Jordaania projekti investeeringul on kahekohaline tootluse määr, nagu Eesti Energia eelmisel nädalal rõõmustas, on rahavood tagatud ja projekt tuleb iseseisvalt suurepärast toime. Või siis kõrbeb, aga ei tõmba maksumaksjaid kaasa.
Näiteid energiaturu ettearvamatusest ja riskidest ei pea kaugelt otsima. Aastaid Rootsi riigikassat täitnud riigiettevõte Vattenfall AB riskis julgelt Hollandis ja Saksamaal ning kaotas suurelt. 2009. aastal ostis Vattenfall Hollandi konkurendi Nuon Energy NV ning viie aastaga kaotas investeering üle poole oma väärtusest. Ka Saksamaal kõrvetas Vattenfall end sama valusalt tuumaenergia ja pruunsöe projektiga, sest riskianalüüs ei hõlmanud Saksa poliitikute meelemuutust. Kahju oli kümneid miljardeid Rootsi kroone.
Utah’ projekti võimalus Trumpiga
Kurioossel moel võib poliitiline tegur saada päästjaks Eesti Energia plaanile Utah’s põlevkiviõli toota. Nimelt on Ameerika Ühendriikide värske presidendi Donald Trumpi jaoks võlusõna töökohtade loomine USAs ning sellele nupule vajutades, võib Utah’ projekt saada taha riigi huvi ning jää hakkabki liikuma.
ERRi ajakirjanik Anvar Samost on pakkunud, et töökohad, mida Utah’ projekt võiks kohapeal luua, võib avada uksi Trumpi administratsioonis. Samosti ettepanekul on jumet ning ka selle projekti võiks kui järsku tekkinud potentsiaaliga projekti Eesti Energia projektidega tegelevale tütarfirmale anda õnneliku lõpuni toimetada.
Kokkuvõttes: lihtsalt selleks, et elekter tuppa saada, ei peaks tavatarbija selliseid lisariske kandma, mis sõltuvad muu hulgas välismaiste poliitikute suvast. Kui Eesti tahab ära kasutada oma unikaalseid teadmisi põlevkivi kaevandamisest, tuleb teha Eesti Energias riskiinvesteeringuteks eraldi üksus.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele