Eesti Teed on erinevalt paljudest teistest riigifirmadest küllaltki värske moodustis. Kunagiste teedevalitsuste baasil kokku pandud ettevõte alustas tegevust 2012. aastal. Tollane majandusminister Juhan Parts oli asja eestvedaja, kritiseerides varasemalt nii teede talihooldust ja tolmavaid kruusateid kui ka rõhudes kiirema ja kaasaegsema teedeehituse vajalikkusele. Partsi kavatsused võisid olla parimad, tegelikkus on aga selline, et Eesti Teed pakub oma teehooldusteenust pigem kallimalt kui erafirmad, kuid kvaliteedis vahet pole.
Seda ei väida sugugi ainult eraettevõtete juhid, keda võiks kahtlustada konkurendi kadetsemises ja mahategemises. Ka maanteeameti juht Priit Sauk on Eesti Teede tegevuse suhtes kriitiline, väites, et eraettevõtted on efektiivsemad, soodsamad ja teevad sama kvaliteetset tööd kui Eesti Teed.Maanteeameti kiituseks peab ütlema, et tänavu suutis ta läbirääkimistel Eesti Teedega langetada riigifirma pakutavaid hindu 12 protsenti. Tõsi, eraettevõtjad peavad ka uusi hindu liialt magusaks.
Erastagem ka teised riigiettevõtted, mis pole strateegiliselt olulised
Õnneks on erastamisvajaduses selgusele jõudnud ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kes kolmapäevasel pressibriifingul teatas, et Eesti Teed ja kui mitte terve Eesti Post, siis vähemalt Omniva pakiäri lähevad esimesel võimalusel erastamisele.
Ei teehooldus ega pakiäri pole riigi jaoks olulised strateegilised tegevused ja seega ei pea ka sellega tegelevad ettevõtted olema riigi omanduses. Michali hinnangul võiks osa pakiärist ka näiteks börsile minna, mida Äripäev on korduvalt mitme riigifirma puhul soovitanud.
Seekord on Kristen Michal õigel teel. Soovime siinkohal majandusministrile jõudu ja sihikindlust, et lisaks Eesti Postile ja Eesti Teedele saaks erastatud ka teised riigifirmad, mis pole strateegiliselt olulised. Miks mitte ka vähemalt osaliselt börsile viidud. Nii saaks riik lahti tarbetust teenusepakkuja rollist, väärtpaberiturg elavneks ja ettevõtluskeskkond paraneks. Rääkimata efektiivsusest, mis on erafirma üks suur eesmärke, kuid pole mugavustsoonis riigiettevõtte puhul pahatihti nii oluline.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.