Viis soovitust edukaks sisekommunikatsiooniks kriisiolukorras

3. Emotsionaalsetele vajadustele tähelepanu pööramine – tavaolukorras ei pöörata tihti emotsionaalsete vajaduste olemasolule tähelepanu. Samas on äärmiselt oluline märgata, millised emotsionaalsed vajadused organisatsiooni/meeskonna liikmetel kõige enam rahuldamata on. Kui inimeste emotsionaalsed vajadused ei ole toetatud, tekivad pinge ja ärevus, mis võivad tuleneda just valest sõnumite edastamisest. Ehitage oma sõnumid üles nii, et need maandaksid inimeste hirme.

4. Tagasiside küsimine – küsige tagasisidet, et aru saada, kuidas organisatsiooni/meeskonna liikmed on infost aru saanud. Oluline on küsida, kuidas nad infost aru said (mitte, kas nad infost aru said). Inimesel on lihtne vastata, et jah, sai küll aru, aga tegelikult siiski ei saanud, või sai aru teistmoodi, kui juht tahtis. Nii hakkab levima valeinfo, mis omakorda tekitab suuremat segadust, annab alust kuulujuttudele ja võimendab hirme. Küsige oma organisatsiooni/meeskonna liikmetelt, kuidas nad infost aru said.

5. Olge ausad – on oluline, et te olete oma organisatsiooni/meeskonna liikmetega ausad. Ka ebamugava info edastamine peaks olema aus. Samas pidage meeles, et valite õige vormi ja viisi, kuidas infot edastate. Ausalt asjadest rääkimine kasvatab töötajates usaldust organisatsiooni vastu ja annab võimaluse kriisi lõppemisel organisatsioonil tervikuna efektiivsemalt edasi liikuda. Reeglina tahab inimene panustada ja võtta vastutust rohkem sellises organisatsioonis/meeskonnas, kus temaga on oldud aus, mitte seal, kus tajutakse varjamist ja ebasiirust. Jagage infot ausalt ja empaatiliselt.

Paul Watzlawick on öelnud, et kommunikatsiooni tähtis eripära on tema vältimatus. Järelikult, kui ei ole võimalik kommunikatsiooni vältida, siis võtke arvesse ülaltoodud viite punkti ja kommunikatsioon kriisi ajal muutub läbipaistvamaks ja tõhusamaks.