Pensionifondide kaotatud miljard

17 aastaga oleme II sambasse säästnud kokku 3,7 miljardit eurot. Vanguardis oleksime lisaks teeninud 1,6 miljardit eurot investeerimistulu. Pankade pensionifondid on andnud meile peaaegu kolm korda vähem – napilt 0,6 miljardit eurot.

Pensionifondide viletsust õigustavad pankade fondijuhid leiavad, et nõrgas tulemuses on süüdi seadusega määratud karmid investeerimispiirangud. 43 aastat tagasi esimese, Vanguardi indeksifondi asutanud John C. Bogle muigaks sellise jutu peale.

Kõigi nende investeerimisfondide juhid ostavad ja müüvad, nagu süda lustib, võttes sellist valitsemistasu, nagu õigeks peavad. Kuigi tagajärg on see, et piiranguteta tegutsevad investeerimisfondid ei kannata võrdlust isegi mitte pankade II samba fondidega, pole ometigi riik nende tegevust piiranud.

Bogle selgitab oma raamatus väga hästi lahti selle, miks just piirangud töötavad. Esiteks, rangete reeglitega fondi on märksa odavam juhtida – pole vaja raisata aega ja raha ennustamatu ennustamisele. Ka ei pea hea tootlusega fondi valitseja palkama müügimeeste armeed, et seda kavalusega inimestele pähe määrida. Kuludel on aga ühene seos fondi pikaajalise tootlusega: mida väiksemad tasud, seda suurem tootlus.

Teiseks, reeglid kaitsevad inimlike vigade eest. Enamus investoreid saab vabalt valides kehvema tulemuse kui turu keskmist jäljendav indeksifond. See ei puuduta ainult tavainimesi: turu keskmisele jääb alla ka 90% professionaalsetest investoritest. Oma võimete ülehindamine ja keskendumine lühiajalistele tulemustele on probleemid, mis kipuvad iseloomustama just finantssektori töötajaid.

Kui koguda oma tuleviku jaoks raha, tuleks eelistada väikeste kuludega indeksifondi. Tuleva pensionifond sündis Vanguardi eeskujul ning just Tuleva oli see, kelle järgi tõid ka pangad indeksifondid oma tootevalikusse. Neid peab küll ise "leti alt" küsima – tellerid ja müügiagendid kiidavad reeglina vanu, suure tasuga fonde.

Õigustatult tekib küsimus, kas kõikvõimalikud investeerimisklubid ja -õpikud on siis puhas ajaraisk? Kindlasti mitte. Ostes aktsiaid ja püüdes turutrende ennetada, õpib investor tundma börsiettevõtteid ja finantsmaailma laiemalt. Aeg-ajalt võib ise kaubeldes ka peadpööritavat edu kogeda, kuid vaatamata kõigele on siiski tõenäoline, et 10, 20, 30 aasta jooksul jääb portfelli tootlus indeksifondi tootlusele alla.

1. Ära pane hobi alla kogu raha, millest kavatsed tulevikus elada. Bogle soovitab kauplemisportfelli paigutada mitte rohkem kui kümnendikku varast. Ülejäänu mingu ikka indeksifondi.

2. Teiseks, ära maksa kinni võõraste inimeste hobi. Teisisõnu: ära maksa suurt vahendustasu selle eest, et lipsustatud fondijuht sinu varaga panuseid teeb. Sarnaselt sinule kuulub ilmselt temagi enamuse sekka, kellel ei õnnestu rangete piirangutega indeksifondi võita. Ise pusides õpid vähemalt midagi maailma kohta.

(2) Näites on kasutatud kahte, Euroopas aastast 2002 pakutavat Vanguardi fondi: Vanguard Global Stock Index Fund ja Vanguard Euro Government Bond Index Fund, kuhu aastatel 2002–2010 suunab loo autor vara 50/50 ja edaspidi 75/25 suhte alusel, jäljendamaks täpselt Eesti pensionifondide piirangut maksimaalse aktsiate osakaalu puhul. Vaata arvutusi siit.