Kaheksa aastat Tallinkit juhtinud Paavo Nõgene alustas esmaspäeval oma viimast nädalat börsifirmas. Pärast aastaid kriiside lahendamist plaanib ta esimest korda elus võtta mitu kuud kestva puhkuse.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas kirjeldab Paavo Nõgene Tallinki kõige valusamaid otsuseid kolme suure kriisi keskel;
- millise vea tunnistab Nõgene tagantjärele koroonakriisi juhtimisel ja mida teeks ta nüüd teisiti;
- mida räägib Nõgene oma tervisest, lahkumisotsusest ja sellest, kuidas ta tunneb juba vabaduse õhku.

- „Tunda on juba vabaduse õhku,“ ütles kaheksa aastat Tallinkit juhtinud Paavo Nõgene esmaspäeval, kui algas tema viimane nädal börsifirma tipus.
- Foto: Andras Kralla
Huvitavaid reise on kavas järgmise aasta veebruarini välja. „Ma ei ole kunagi nii kaua puhanud. See kõik on minu jaoks uus, võib-olla olen kolm nädalat ära, närvid on krussis ja mõtlen, kuhu hommikul minna, mida teha,“ lausus ta. Ka oma viimastel nädalatel Tallinkis oli Nõgene jätkuvalt iga päev juba enne kella seitset kontoris, kuigi oli ettevõtte tegevjuhtimise Tallinki uuele juhile
Peep Jalakasele juba üle andnud.
Nõgene sattus Tallinkit juhtima võib-olla kõige keerulisemal ajal üldse. Õigupoolest olid esimesed kaks aastat ilusad, Tallinkil läks hästi, äri õitses, majandustulemused olid head. 2019. aasta lõpuks sai Tallinkist Eesti kõige väärtuslikum ettevõte ning 2020. aasta alguses jõudis Nõgene veel teatada, et Tallink soovib Linnahalli ära renoveerida ja sinna juurde Tallinki oma sadama luua.

- Rõõmsaid hetki: 2018. aasta oli Paavo Nõgene jaoks esimene Tallinki juhina. Selle aasta talvel jõudis Tallinki aktsia Helsingi börsile.
- Foto: Andras Kralla

- 2019. aasta veebruaris anti pidulikult teada, et Tallink ja Infortar koostöös Tallinna linnaga hakkavad arendama linnahalli. Koroonapandeemia rikkus plaani. Nõgene ei usu, et linnahalliga lähiajal midagi juhtub, kuigi võiks. “See on ette võtmise ja poliitilise tahte küsimus. Tallinna linn on piisavalt rikas ja piisavalt suur selleks, et see korda teha.”
- Foto: Liis Treimann

- 2020. aasta suvel avas Paavo Nõgene koos teiste asjaosalistega täielikult renoveeritud D-terminali.
- Foto: Liis Treimann

- Hetk D-terminali avamiselt.
- Foto: Liis Treimann
Ent siis tuuled pöördusid ja Nõgene juhtida jäi Tallink kolmes suures kriisis: koroonapandeemia, Ukraina sõda ja majanduskriis.
13. märtsil 2020, juhtumisi teie 40. sünnipäeval, kuulutas valitsus koroona tõttu välja eriolukorra. Laevad tuli seisma panna. Tallink kaotas hoobilt umbes 85% käibest. Kohustused olid endist viisi olemas ja tuli hakata siputama. Tallinkil oli umbes 7500 töötajat, alles jäi veidi üle poole, 4000, ülejäänud tuli koondada. Ühtäkki tuli võidelda selle eest, et ettevõte üleüldse püsima jääks. Kui eriline see aeg oli?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enn Pant: kaubamaht liigub õiges suunas
Tallinki aktsionärid hääletasid 6sendise dividendi poolt, mis makstakse välja kahes jaos ja mis teeb praeguse hinnataseme juures dividenditootluseks ligikaudu 10%.
Enn Pant andis Tallinki tegevjuhi teatepulga üle 2015. aastal ning see on võimaldanud tal elada Eesti kõrval nii New Yorgis kui ka Bangkokis ning nautida elu. Infortari ja Tallinki suuromanikuna suhtub ta Tallinki tegemistesse aga jätkuvalt kirglikult.
Kui soovida teenida igakuiselt Eesti keskmist palka läbi Balti börsi dividendide, piisab portfellist, mille väärtus on võrdeline Merko kolmetoalise korteriga.
Kui Tallinna börs on viimase 15 aastaga kolmekordistunud, siis kõik peale ühe ettevõtte on jäänud oma tootlusega indeksile alla, kolm aktsiat on lausa miinuses.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.