Puudutus räägib valjemini kui väljaöeldud sõna

Kui Põhja-Carolina ülikooli uuringud on näidanud, et naistel, keda nende partner rohkem kallistab, on madalam pulss ja vererõhk, siis California ülikooli rahvatervise koolis jõudsid teadlased järeldusele, et arsti silmavaade ja seljalepatsutus parandas raskete haigete ellujäämise šanssi.

Aga tühja nendest haigetest. Igapäevaelus on tähendus eelkõige sellel, et puudutus loob meile naudinguid. Tänu neuroteadlasele Edmund Rollsile teame, et puudutus aktiveerib aju empaatiaga seotud osa. Uuringud kinnitavad, et puudutus loob turvatunnet ja kasvatab usaldust ning puudutusest piisab, et vallandada verre annus oksütotsiini, mida hellitavalt armastuse või õnnehormooniks nimetatakse.

California Berkley ülikooli psühholoogiprofessor Dacher Keltner selgitab ülkooli ajakirjas The Greater Good, et hormooni vallandumine aitab selgitada ka meie vajadust iseennast puudutada – katsume on nägu, hõõrume otsaesist, käsi vastamisi, kaela, sasime juukseid, kallistame ennast. Teeme seda sadu kordi päevas. Ja ka uuringud kinnitavad: enesemassaaž rahustab südant ja alandab stressihormooni kortisooli taset veres.

Seljale patsutamine teeb koostööaltimaks

Keltner toob esile, et puudutamisel võib olla ka majanduslik kasu, kuna puudutus suurendab usaldust ja suuremeelsust. Ta viitab psühholoogi Robert Kurzbani tööle, mille eksperimendis osalejad pidid valima koostöö ja konkureerimise vahel. Tulemus: need osalejad, keda eksperimendi läbiviija hästi korraks seljale patsutas, tegid parema meelega koostööd ja olid oma partneriga lahkemad. Kõige tipuks selgub Keltneri enda uuringust, et mida rohkem NBA korvpallurid oma meeskonnakaaslasi puudutavad, seda rohkem mänge võidetakse.

Ometi on meie kultuur selline, kus katsumine ei ole ka lähiringis alati levinud. Keltner toob esile oma lemmiknäiteks psühholoogiapioneeri Sidney Jourardi 1960. aastate uuringu, kes uuris, kuidas käitub kaks kohvikusse jutustama tulnud sõpra erinevates maailma maades. Selgus, et inglased ei puudutanud kohtumise jooksul üksteist mitte kordagi. USA-s tõid suuremad entusiasmipursked endaga kaks puudutust. Seevastu Prantsusmaal oli tulemuseks 110 puudutust ja Puerto Ricos lausa 180. Eesti kohta andmed puuduvad, aga seda eksperimenti pole kuigi keeruline ise korrata. Järgmine kord, kui sõbra või kallimaga kohvikus istute, lugege kokku, mitu puudutust tuleb. Ja arvutage, kui kaua tuleks kahekesi kohvikus istuda, et 180 puudutust täis saada.

Puudutuste keelt uuriv USA DePauw’ ülikooli psühholoog Matthew Hertenstein tõdes Psychology Todayle, et inimestel on puudutustefoobia. Enda jaoks on ta aga järeldused teinud ja praktikasse rakendanud: igal õhtul enne magamajäämist teeb ta oma väikesele pojale seljamassaaži. “See teeb meid lähedasemaks. Oksütotsiinitase läheb üles, pulss rahulikumaks, juhtuvad kõik need imelised nähtamatud asjad.” Sellised hetked toovad esile puudutuste kahepoolse loomuse. “Sa ei saa puudutada puudutatud saamata. Paljud samad kasulikud kehamuutused toimuvad ka minus, inimeses, kes puudutab.”

Seda kinnitab Miami ülikooli meditsiinikooli puudutuste uurimise instituudi direktor Tiffany Field: masseerija kogeb sama suurt stressihormoonide taseme langust veres kui massaaži saaja. “Uuringud on näidanud, et kallistaja saab kallistusest sama suure kasu kui see, keda kallistatakse,” sõnab ta.