Riigivõlakirjad märgiti suure kuhjaga üle

Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.

Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Börsifirma Infortar üks suuromanikest Ain Hanschmidt ütles, et osales riigivõlakirjade märkimisel, tehes "sümboolse, aga numbriliselt jõulise" panuse.

Ka kauaoodatud riigivõlakirjade pakkumise saanuks tuksi keerata. Õnneks seda ei tehtud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.