Alates sellest aastast on teise pensionisambaga liitunutel võimalik tõsta oma sissemaksed praeguse 2 protsendi pealt kas 4 või 6 protsendi peale. Rahatarkade meelest tasub uut võimalust maksimaalselt ära kasutada.

- Hakates 2 protsendi asemel panustama oma palgast teise sambasse iga kuu 6 protsenti, tõuseb tuleviku pension juba umbes 45-50 protsendi vahemikku praegusest kuupalgast. Asi seegi, kuigi mugavama pensionipõlve veetmiseks on sellest ekspertide sõnul veel vähe.
- Foto: Shutterstock
"Kui sa muidu ei investeeri, siis kasuta vähemalt see teine sammaski ära, siis on ta tehtud," ütles aasta investor ja naisinvestorite klubi looja Kristi Saare.
SEB ekspertide hinnangul on teise samba sissemaksete suurendamine mõistlik enamikule palgasaajatele ning suurendamise võimalus tasuks ära kasutada enne, kui hakata tegema muid investeeringud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esimest eelistagu madala sissetulekuga koguja
Mida kõrgem on sinu palk, seda suurema võiduefekti annab pensionieaks teise pensionisamba olemasolu. Samal ajal võib pikalt elaval madala sissetulekuga kogujal olla kasulikum panustada ainult esimesse sambasse.
Tehnoloogiasektor on ka sel aastal huvitav ja on eeldusi, et aktsiaturud teevad ka tänavu korraliku tulemuse, rääkis Swedbanki Investeerimisfondide juht Age Petter Äripäeva raadios.
Kui keskmise palgaga inimene ei kogu kolmandasse sambasse ega suurenda sissemakseid teise sambasse, siis jääb tema keskmine pension 700 euro juurde. Tuleva pensionifondi juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich rääkis, kuidas seda oluliselt suureneda.
Sissemaksed kolmanda samba pensionifondidesse on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 15 protsendi võrra kasvanud ning fondihaldurid loodavad, et uuel aastal otsustavad inimesed hakata ka teise sambasse lisaraha suunama.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.