Investeerimisklubi nägi oma silmaga, kuidas LHVs raha kasvab

Juhtumisi kogunes Investeerimisklubi külastuse ajal ka LHV Groupi nõukogu, kus osalesid Euroopa Keskpanga ametnikud. Seda seetõttu, et aasta algusest on pank nende järelevalve all. Pärast viietunnist koosolekut hüppas panka tulnud investorite juurest läbi ka LHV asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus.

“Money brings bitches and the bitches bring love,” tsiteeris Lõhmus USA räpparit Tupacit, miks LHV on rahaga, nagu ta on, kuna inimestele on vaja õnne ja armastust. Ta lisas, et tee selleni on raskem, kuna rahategemine on väga palju reguleeritud, mille näiteks tõi ta, et äsja lõppenud nõukogu koosoleku eel saadeti 500 lehekülge materjali. “Kõigi LHV tulemuste taga peitub üsna palju igavat ja formaalset tööd, mis tuleb ära teha,” avaldas LHV asutaja.

Lõhmusele tundub, et nad on ambitsiooniga institutsioon ning pikaajalisele vastutuulele või tuulevaikusele on lisandunud mõõdukas taganttuul, mida mõni peab nüüd hoopis röövimiseks, viidates sellele, et intressimäärad on tõusuteel ja pankade kasumid selle toel tõusevad.

Kodulaenude andmist alustati veidi hiljem ehk umbes neli aastat tagasi ja jäägipõhiselt on kodulaenude turuosa Eestis veel väike. Uutest kodulaenudest on LHV turuosa umbes 15%. Hoiuseturul on LHV käes viiendik ja üldiselt käib see sama sammu laenudega.

Pensionifondide turuosa on Swedbankist maas, pensionikogujaid on veerandi jagu ja mahult on turuosa 31%.

Kindlustuses on LHV-l lai müügikanal, mille peale head toodet ehitada, kinnitas Toomsalu selle ärisuuna tuleviku edu. “Turuosa võetakse kiirelt, kuna turg on nii väike, siis paljud välisettevõtete filiaalid on siia lihtsalt ära unustatud,” selgitas Toomsalu. Selles sektoris puudub innovatsioon ning vaid kahe aastaga on LHV suutnud võtta 4% turuosa.

Finantsvahendajana alustati tegevust 2015. aastal Wise’iga ja sealt sai alguse maksete vahendamise ärisuund, mida Ühendkuningriigis ehitatakse. Pangal on sellel suunal 200 klienti, teenuseid pakutakse 12 protsendile Euroopa regioo­ni e-raha asutustele. SEPA (singel euro payment area) maksete turuosa on pangal koguni 7% kogu SEPA regiooni reaalajas maksetest. Finantsvahendamisest teenis pank eelmisel aastal 8 miljonit eurot intressitulu ja 24 miljonit eurot teenustasutulu ning kokku tõi see ärisuund 10 miljonit puhaskasumit.

Intressitulu tuleb sellest, et kliendid hoiustavad nende juures väga suuri summasid, mis pannakse keskpankadesse hoiule, täpsustas Lõhmus. Toomsalu selgitusel jooksevad teenustasutulude hulka valuutavahetuselt teenitud tasud, kuna valuutavahetusega tegelevate klientide kontosid tuleb tasakaalustada erinevate valuutade lõikes.

Tipphetkel jooksutasid LHV süsteemid 10 miljoni kliendi makseid. Praegu on 10 miljoni tasemelt küll alla tuldud, aga summad on jätkuvalt suured. “Teatav klaaslagi on ees ja selle tõttu laieneb LHV Ühendkuningriigis ka laenuturule,” rääkis Toomsalu.

Panga omakapitali tootlus Eestis on enam-vähem erinevate majandussektorite keskmine, selgitas Toomsalu. Ta lisas, et Euroopas oli pankade keskmine omakapitali tootlus enne intressimäärade tõusu 5–10% ning paljud pangad kauplesid alla omakapitali väärtuse, mille peale investorid ütlesid, et pangad hävitavad investori sisse pandud raha.

“Intressimäära tõusuga jõudis omakapitali tootlus keskmiste hulka ning Eestis jõuab pangandus kõrgema tootlusega majandussektorite hulka, kuna siin on laenuportfelle juhitud vastu­tustundlikult ja oldud efektiivsed,” rääkis grupi juht. Üheski teises Euroopa riigis ei ole suudetud seda korrata, kinnitas ta.

Tihti tuuakse Toomsalu sõnul argumendiks, et panga marginaalid on kõrged, kuna võrreldakse Soomega, kus ongi Euroopa kõige madalamad marginaalid, samas seal on ka lepingud veidi teistsugused. Eestis maksab kodulaenu võtja sama marginaali kui Saksamaa või Hollandi laenaja. Kõrgemat marginaali maksavad näiteks Läti, Leedu, Poola, Taani ja Portugal. “Marginaal on kahe ja poole aasta jooksul 2,5% pealt tulnud alla 1,9% peale, kuid samas on kapitali nõuded kaheksa aastaga kahekordistunud,” tõdes Toomsalu.

Toomsalu sõnul peavad grupi kõik tütarfirmad lõpetama tänavu kasumiga. Sealhulgas oodatakse, et ka Ühendkuningriigis sel aastal tööd alustav pank peaks teenima esimesel tegevusaastal juba 1,1 miljonit eurot kasumit. “Tingimustes, kus panga alustamine seal nõudis umbes 44 miljonit naela, siis see on ülikõva sõna,” kiitis Toomsalu. Tõsi küll, see on osati olnud pigem lendstart, kuna LHV panga UK filiaali äri tõstetakse aasta jooksul Ühendkuningriiki loodava panga alla, tõdes grupi juht.

Kindlustusäri start on olnud grammike aeglasem, kui alguses loodeti, kuid siis muudeti hinnastamist ja riskijuhtimise loogikat, selgitas Toomsalu. “Hakkame vaikselt minema ja küll õnnestub,” oli ta kindel.

Varahalduse äris on Toomsalu sõnul oodata tavapärast aastat 2,1 miljoni eurose kasumiga, kuhu muidu võiks lisada otsa ka edukustasu, kuid selle aasta eest seda ei võeta. Järgmistel aastatel juba võetakse, juhul kui fondid teenivad paremat tootlust kui esimene sammas, mis võimaldab võtta edukustasu.

Pikemateks eesmärkideks on seatud, et jõuda suuruselt teiseks pangaks Eestis aastaks 2027 ning suurimaks pangaks aastaks 2032. Fondide poolelt on välja toodud, et aktiivselt juhitud pensionifondide tootluse pikaajaline eesmärk on vähemalt 6% aastas.

Ühendkuningriigi pangas pakuvad nad Toomsalu sõnul kolme teenust – maksevahendust, laene ettevõtetele ja teenuseid e-kaupmeestele. Laene väljastatakse Suurbritannias 0,5–5 miljoni naela ulatuses ja kõik need laenud on tagatistega kaetud. Ärilaenudes on marginaal kõrgem kui Eestis ning ka keskpanga intressimäär on kõrgem, tõi Toomsalu välja. Seega kokku võtavad ettevõtted seal laenu 7–9 protsendiga.

“Seal on tihedam pangandusturg, kuid neli-viis suurimat panka ei jõua ja neil pole efektiivsust väiksemate ettevõtete laenusoovidega tegeleda,” leidis Toomsalu ja lisas, et LHV jaoks on see suur turg. Tagatised on samuti Toomsalu sõnul paremad, kuna seal pole olnud okupatsiooni ning on suudetud koguda suuremas mahus omakapitali ja see siis kinnisvarasse paigutada.

LHV värskele finantsplaanile viidates läheb Toomsalu sõnul grupil normaalselt, intressitulu kasvab 56%, puhaskasum 76%.

Siiski on tema sõnul oluline ärimahu kasv ning hoiuste pärast tuleb võitlus. Kuskil viis kuni seitse miljardit eurot on puudu ja kõik pangad tõstavad hoiuseintressi, et hoiuseid võita. Laenumahule oodatakse alanud aastal 7% kasvu, mis Toomsalu sõnul pole konteksti arvestades just väga suur number, aga majanduse seisu arvestades on see number väga suur. Pikaajaliselt tahetakse aga suuremat kasvu, kuid seal on piirajaks kapital.

Viie aasta plaanis soovib LHV kasvatada käivet keskmiselt 20% ning puhaskasumit 25% aastas. Laenumahule oodatakse viie aasta jooksul kahekordistumist, hoiuste mahule 2,4- ning fondide mahule 1,8korset kasvu.

LHV aktiivselt juhitud fondidest kõige suurem on pensionifond L, mille näitel Vallistu selgitas, kuidas­ investeerimisotsuseid tehakse.

Es­malt otsustatakse, millistesse vara­klassidesse investeerida olenevalt perioodist. Teine aktiivne otsus tuleneb sellest, milliseid investeeringuid konkreetses varaklassis vastavalt võimalustele teha soovitakse.

Investeerimistiimides käib ka tihe konkurents ja erinevaid vara­klasse katavad erinevad meeskonnad, selgitas Vallistu. Kui näiteks kinnisvarameeskond ei suuda mitu aastat tuua projekte, kuhu raha tahaks panna, ja kõrvale pakub võlakirjatiim, et neil on neli pakkumist 10% suuruse tootlusega, kuhu kohe raha paigutada, siis saab öelda, et üks tiim on teinud head tööd. Meeskond on muidugi väga ühtne ja arutatakse kõiki ideid, aga see olukord loob Vallistu sõnul mõnusa konkurentsi.

Kinnisvarainvesteeringuid tehakse kahte moodi – kas otse või läbi fondide. Aina enam on siiski mindud otse­­investeeringute teed, nii on pandud raha kinnisvarasse 94 miljonit eurot ning saadud sealt eelmisel aastal 5,3 miljonit eurot üüritulu.

Igal aastal tehakse 3–5 tehingut, kuigi viimastel kuudel on tulnud väga palju pakkumisi. Tänasel turul eksisteerib Vallistu sõnul teatav ebakõla kinnisvara ostjate ja müüjate vahel. Viimased kaks aastat on tehtud tehinguid 6% suuruse tulususega ja praegune intress koos euriboriga on julgelt üle nelja, siis väga palju tootlust sinna vahele ei jää.

“Tõsi, kinnisvara on väga atraktiivne varaklass ka meile, kuna seda saab teha võimendusega ehk paned sisse pensionivara ja võtad juurde 50% laenu,” lisas Vallistu. Siiski ei ole 2% rahavoolist tootlust see asi, mille nimel sooviks investeerida, rääkis Vallistu.

“Võlakirjad olid tükk aega kõige ebaseksikam varaklass, aga tahaks loota, et enam ei ole,” rääkis Vallistu. Investeerimisjärgu võlakirjasid leiab juba 6–8% suuruse tootlusega ja see pakub praegu tugevat konkurentsi ka teistele varaklassidele. Kokku on fond investeerinud läbi fondide S, XS ja L 260 miljonit eurot võlakirjadesse. Kohalike võlakirjainvesteeringute keskmine tootlus on umbes 7–8%.

Lisaks leidub pensionifondides ka era- ja riskikapitaliinvesteeringuid,­ kuhu on aktiivselt raha paigutatud alates 2014. aastast, et kõrgemat tootlust teenida. See võimaldab panustada börsiväliste ettevõtete kasvu. Investeeringuid on tehtud teiste hulgas kohalikul turul BaltCapi, Livonia­ Partnersisse ja Superangelisse,­ alates aastast 2019 on panustatud ka Euroopa ja USA riskikapitalifondi­desse. Näiteks LHV L fond omab läbi riskikapitalifondide osalust Boltis, Veriffis, Starshipis ja Xolos.

Aktsiainvesteeringute poolelt avaldas Vallistu, et nende passiivsus ja kätel istumine on saanud kohati õigustatult kriitikat, kuna aeg-ajalt on tõesti istutud liiga palju rahas ja lastud head kasvuhetked mööda. Sellest tulenevalt on nad ka oluliselt laiendanud seda, kuidas aktsiainvesteeringuid hinnatakse ning sellist aega ei tohi tulla, kus ollakse aastaid suurelt rahas, rääkis ta.

Vallistu sõnul investeerivad fondid ka päris palju temaatilistesse indeksitesse. “Praegusel hetkel näiteks väärismetallide, vasekaevandajate, Euroopa panganduse ja kulla ETFidesse. Viimane pole otseselt indeks, vaid jälgib kulla hinna liikumist,” loetles Vallistu indekseid, kuhu investeeritakse.

Vallistu sõnul on LHV fondide kõige suurem eesmärk sügavate kaotuste vältimine, kuna nähakse klientide pealt, et kaotusi ei taluta. Toormetele on LHV fondid panustanud, kuna otsitakse nišše, mis käituvad teisiti, ja toormed on liikunud aktsiatega vastassuunaliselt. Tänaste teadmiste pealt on Vallistu sõnul nende hüpotees, et indeksites on tõenäoliselt mõnda aega suure kauplemisvahemikuga külgsuunaline turg.

Selleks, et inflatsioon alla läheks, peab langema tarbimine ning vähenema surve hindadele ja palkadele. Seda juhtub harva, kui tööpuudus on rekordiliselt madalal tasemel või kasumlikkus on tipptasemel. Vallistu sõnul ei ole viimase kvartali tulemus­tes suurte ettevõtete marginaalid ja kasumid väga palju pihta saanud, mida ei pruugi ka üldse juhtuda, kui majanduses tuleb pehme maandumine. Vallistu avaldas, et jaanuari alguses LHV fondid pigem müüsid oma positsioone ning plaan on aasta alguses hoida likviidsust, et oleks võimekust reageerida soodsatele turuvõimalustele, sest volatiilsus lähiajal ära ei kao. Raha peab olema valmis õigel hetkel ostupoolele minekuks.