Börsid kukkusid, aga see pole veel kõik

Passiivse investeerimise lõks

Juba Nobeli preemia laureaat ja majandusteadlane Robert Schiller hoiatas investoreid, et passiivne investeerimine on pseudeoteadus ning turgudele halb. Turul kaubeldavate fondide buum vedas miljardeid dollareid ETFidesse, kus investor saab osta nii-öelda kogu turgu, kogu indeksit. Samal ajal voolas raha aktiivsetest fondidest välja. ETF on mugav ja võrdlemisi soodne rahapaigutusviis, kuid kui seal on liiga palju raha, siis kaotab turg oma reageerimisvõime – väiksemad ohu märgid jäävad nägemata, sest raha muudkui voolab sisse ja suure laeva pööramine võtab aega. „Mis juhtub siis, kui aktsiaturgu tabab üks neid kukkumise müügilaineid? Võib tekkida doominoefekt,“ kirus Morgan Stanley välisturgude juht Hans Redeker juba möödunud aasta suvel.

Intressipoliitika

Praeguseks on enamik majandusanalüütikuid nentinud, et turge pani viimastel päevadel äkiliselt reageerima hirm intressimäärade liiga kiire tõstmise ees. Elame huvitaval ajal, kus pea kümme aastat on arenenud riikide keskpangad intressimäärasid jõuga madalal hoidnud, et inimesed investeerida julgeksid ja raha ringluses oleks. Selline olukord tähendab aga ka seda, et tõenäoliselt pole iga võetud laen parimal viisil läbi kaaulutud. Kui intressimäärad tõusma peaksid, satuvad löögi alla just viletsamate finantsidega ettevõtted. Seda teavad ka nende aktsionärid ja võivad neist kasumit võttes kriisi süvendada. Kui USA töötururaport indikeeris, et palgatõusu lainega võiks tasapisi tõusta inflatsioon ja selle järel intressimäärad – ja seda kohe neli korda aastas –, siis pani see investoritel käe värisema.

Euroopas on olukord veidi teistsugune. Nimelt on Euroopa Keskpank andnud märku, et intressimäärasid enne tõsta ei saa, kui inflatsioon on „tervisliku“ 2 protsendi juurde jõudnud. Kuna euroala inflatsioon oli jaanuaris napilt 1,3 protsenti, siis on intressimäärade tõstmisest vara rääkida. Lisaks survestab keskpanka aina tugevnev euro kurss, mis pitsitab Euroopa ekspordisektorit. Meenutuseks: Fedi intresside tõstmine 2006. aastal enam kui 5 protsendi peale aitas võimendada USAst alguse saanud finantskriisi.

Poliitiline risk jääb

Poliitilised riskid pole kuhugi kadunud. Iroonilisel kombel arvavad näiteks CNBC ajakirjanikud, et asi, mis langustrendi veel süvendada võib, on paljukiidetud president Donald Trumpi maksureform. Kuna see vähendab ettevõtete maksumäära 35 protsendilt 21 protsendile ja jätab ka USA elanikele veidi rohkem raha kätte, võib see inflatsiooni ja seega intressimäärade tõstmist kiirendada. Poliitilised pinged on üleval ka Euroopas, kus pole sugugi selge, kuidas Brexiti-järgne Euroopa hakkab välja nägema. Samuti lisavad õli tulle Lõuna-Euroopa majanduslikud raskused, populismi tõus Ida-Euroopas ning küsimus, kas Saksamaa kantlseril Angela Merkelil on pärast rasket kuudepikkust valimiste kadalippu veel energiat tasakaalukat Euroopa politiikat juhtida või lähevad ohjad energilisemale Prantsusmaa kolleegile Emmanuel Macronile, kellel on Euroopa Liiduga hoopis radikaalsemad reformiplaanid.

Finantssektori küsimus