Ootused on ületatud, kuid ärevus on sees

Kas saab ka paremini? Saab. Need investorid, kes panustasid S&P500 indeksis omakorda kas tehnoloogia- või finantssektorile, võisid turust suurema portfellikasvu üle rõõmu tunda. Indeksi tehnoloogiaaktsiaid jälgiv S5INFT on sama ajaga tõusnud lausa 31 protsenti, seda suuresti tehnoloogiahiidude võimsate tulemuste tuules. Kolmandas kvartalis näitasid võimsaid kasvunumbreid nii Apple, Microsoft kui ka Facebook. Samal ajal kõlas investoritele peetud kõnedes ettevaatusele manitsev noot: nii suur kasv pole sugugi jätkusuutlik ning pole võimalik tagada, et igas kvartalis käive üle 40 protsendi hüppaks, nagu ta seda Facebooki puhul tegi.

Euroopas tegi tehnoloogiasektor Stoxx 600le samuti pika puuga ära. Euroopa on terve aasta väga korralikke makromajanduslikke näitajaid presenteerinud ning Euroopa Liidu riikide meedia on täis uudiseid, kuidas ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne madala intressimäärade poliitika ja rahatrüki ajastul aina tõuseb. Reuters mainis üllatusnoodiga, kuidas isegi aastaga 10 protsenti tugevnenud euro siinsete ekspordihiidude võidukäiku peatada ei suutnud ning tulemusi sugugi ei nõrgestanud. Enamgi veel: kuigi osadel ettevõtetel on tulemused esitamata, tõi Reuters välja, et ligi 65 protsenti MSCI Euroopa indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on analüütikute ootuseid täies mahus täitnud või isegi ületanud - ning kasv möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on ligi kümme protsenti.

Ka teated Euroopa ettevõtete käekäigust on valdavalt positiivse fooniga ning tänavu on ka USA investorid siinsed aktsiad üles leidnud – just seetõttu, et nad on suhtarvudelt soodsamad kui USA enda omad ning pakuvad seega potentsiaalselt paremat teenimisvõimalust. Euroopa laiapõhjalisemas võrdlusindeksis Stoxx 600s see paraku väga ei kajastu: suure vaevaga on indeks tänavu 7 protsendi jagu kosunud. Seevastu on tehnoloogiaaktsiaid koondav Stoxx digital sööstnud üles 22 protsendi võrra, ning kolmas kvartal ses osas muudatusi ei toonud.

Tehnoloogiasektori hea käekäigu põhjuseid ei tule kaugelt otsida: soosiv majanduskeskkond, lisaks kontsernide ponnistused tehisintellekti, isesõitvate autode ja futuristlike tehnoloogiate suunal. Kiibitootjaid rõõmustab iseäranis suur krüptorahade buum, mis on tekitanud uutmoodi „kaevandussektori“, kus kiibid nii hinnas on, et Euroopa arvutimängusõltlased tehnosaitidel kibedasti kurtnud on, et võimsamad mälukaardid ei jõuagi nendeni, sest krüptokaevurid napsavad need eest ära ja lükkavad hinnad lakke.

Jaeäride väljakutsed

Kui teisedki sektorid on pigem plusspoolele jäänud, siis on turgudel ka kaks suuremat murelast: energeetika ning jae- ning moekaubandus. Kui viimaselt on veel kestval tulemuste hooajal valdavalt ettevaatlikke paranemisteateid: mitmed suurtegijad nagu Macy, Nordstrom, Marks&Spencer või Burberry ei toonud küll ülirõõmustavaid kasuminumbreid, kuid teevad kontsernisiseselt olulisi ümberkorraldusi, et nii-öelda uuestisündinuna paari aasta pärast investoreid selle võrra paremate majandusnäitajatega peibutada.

Aina vihasemaks kiskuv võitlus veebi- ja tavapoodide vahel nõuab lähitulevikus ka mitmelt suurkontsernilt lõivu, kuid viimased aastad on näidanud, et ettevõtted, kes muudatustega kohaneda suudavad ning jõulisemalt veebiteenustele panustavad, on kõige hullema ära hoida suutnud. Siiamaani on suurtest jaeärimeestest hea minekuga Adidas – tulekul on jalgpalli maailmameistrivõistlused ja see on sporditarvete tootjatele alati pidupäev.

Energiasektor sai nafta hinnalt tabamuse