Kas kulla hinna tõus jätkub?

ASi Tavid nõukogu liige ja kulla suuna juht Meelis Atonen ütles, et tema kulla hinna lühiajalisele muutusele tähelepanu ei pööra ning oluline on globaalne probleem nimega võlakriis, mille lõpust on poliitikud erinevates maades korduvalt rääkinud, aga millele lahendust siiski leitud ei ole. „Tõsi, ajutist leevendust on andnud odava raha lühiajaline turgudele külvamine, ent tervikprobleem koos hilisemate võimalike tagajärgedega on jäänud ja kasvab üha. Selle valguses on kulla hinna jätkuv tõus väga loogiline,“ ütles Atonen.

Tema sõnul tõi keskpankade rahatrükk ainult ajutist leevendust võlakriisile ning odava raha külvamine turgudele pole põhiprobleemi lahendanud. „See muidugi ajutiselt leevendas probleemi ja küllap tekkis paljudel tunne, et võlakriisi võib lõppenuks lugeda. Inimesed selles ootuses ka reageerisid ning kulla hindki langes järsult. Aeg on näidanud, et võlakriisi lõpp oli siiski näiline ja inimeste vahepeal tekkinud usk hakkab taas kaduma. Nii tõuseb ka kulla hind,“ sõnas Atonen.

Kuld on reageerinud riskidele

LHV Panga analüütik Erko Rebane ütles, et kulla nõudluse ja hinna kasvu peamine veduri oli eelmisel aastal suurenenud investeerimishuvi ETFide kaudu, mis võis olla tingitud Brexiti referendumi ja USA presidendivalimiste tõttu kerkinud ebakindlusest. „Kuna brittide otsuse mõju nii Suurbritannia kui ka ülejäänud Euroopa majandusele on osutunud arvatust tagasihoidlikumaks ning ka Donald Trumpi võidu puhul asendus esialgne skeptiline suhtumine fiskaalstiimulile orienteeritud optimismiga, vähendati novembris ja detsembris järsult kulla positsioone,“ sõnas Rebane.

Atoneni sõnul ei ole Trumpi presidendiks saamine kulla hinnale sisulist mõju avaldanud. „Korra, valimispäeval, toimus väike jõnks, aga vaid korraks. Tegelik mõju selgub pikema aja jooksul. Hetkel on vara veel hinnata. Sealt tuleb ideid kui küllusesarvest, aga teod võivad sootuks teiseks osutuda,“ sõnas ta.

Aasta algusest on osa kapitalist tagasi ETFidesse voolanud, mis Rebase sõnul võib olla ajendatud võimalikest pingetest rahvusvahelises kaubanduspoliitikas ja eelseisvatest valimistest mitmel pool Euroopas, eeskätt Prantsusmaal. „Küsitluste järgi pole küll Marine Le Peni saamine Prantsusmaa järgmiseks presidendiks ning riigi lahkumine Euroopa Liidust kuigi tõenäoline, kuid sarnaselt alahinnati eelmisel aastal Brexiti stsenaariumit,“ ütles Rebane.

Kullale suurt tõusu ei prognoosita

Kanada investeerimispank RBC Capital Markets prognoosib, et kullauntsi hind kaupleb sel aastal 1245 dollari ümber. Järgmise aasta hinnaks prognoositakse 1303 dollarit.