Milliseid pärleid leiab Tallinna börsilt?

„Positiivsetest üllatustest saab välja tuua jaesektori ettevõtted, mis hiilgasid hea tulemusega,“ selgitas SEB Balti turgude analüütik Eduardas Petrulis. „Näiteks Tallinna Kaubamaja Grupp lõpetas aasta kõigi aegade suurima rahaseisuga, mis, nagu olime ka prognoosinud pärast kolmanda kvartali tulemusi, viis ettepanekuni maksta enam-vähem kogu kasum dividendina välja,“ lisas ta.

LHV vanemanalüütiku Joonas Joosti arvates oli aga neljanda kvartali suurim üllataja Tallinna börsil hoopis Harju Elekter. „Eeldasime ettevõttelt pigem käibe püsimist aastatagusel tasemel,“ märkis ta. „Seevastu saavutas Harju Elekter 9protsendilise käibe kasvu ning suuresti tänu sellele ka oodatust lausa 48,5 protsenti suurema kasumi.“

Investorid vaatavad hasartmängude poole

Sellegipoolest nõustus Liivamägi, et eelmine aasta oli Silvano Fashion Groupi aktsionäridele hea, kuid siinjuures tuleb tähelepanu pöörata ka pettumust valmistavatele näitajatele. „Kiiresse aktsia hinna tõusu on osaliselt sisse arvestatud ettevõtte kasumlikkuse säilitamine ning käive kasvu taastumine,“ ütles ekspert. „Paraku olid eelmise kvartali tulemused selles valguses investorile pigem pettumus ning see peegeldus aktsia hinna languses pärast majandustulemuste avaldamist,“ lõpetas Liivamägi.

Pettumus ehitussektorist

Joosti sõnul valmistasid möödunud aasta viimases kvartalis LHV analüütikutele pettumuse Nordecon ja Merko, seda oodatust tunduvalt väiksema kasumlikkuse tõttu. „Kuigi ootasime neljandas kvartalis niigi Merko Ehituse puhaskasumi langust, kujunes see oodatust veelgi suuremaks,“ sõnas LHV vanemanalüütik. „Nordeconilt ootasime puhaskasumi taastumist aastatagusest kahjumist, kuid taastumine jäi oodatust väiksemaks.“

Vanemanalüütik tõdes, et kogu aastat vaadates osutusid LHV ootused ehitusettevõtete kasumi suhtes liialt optimistlikuks. „Sellele andsid aasta tagasi alust ettevõtete tööde portfelli kasv ning ootus euroraha ehitusturule jõudmisest,“ selgitas Joost. Tema sõnul ei realiseerunud kumbki tegur aga ootuspäraselt. „Aasta jooksul tehti oodatust väiksem osa portfellis olevatest töödest ning euroraha turule jõudmine viibis,“ selgitas ta oodatust kesisemate tulemuste põhjuseid.

Sellegipoolest oli Joost ehitussektori tulevikuväljavaadete suhtes optimistlik. „Eelmise aasta tulemus oli küll oodatust nõrgem, kuid teisest küljest suurenes tõenäosus, et kirjeldatud tegurid avaldavad Merko ja Nordeconi tulemustele positiivset mõju sel aastal,“ viitas ekspert portfellis olevate tööde realiseerimisele ning sellele, et euroraha jõuab turule just 2017. aastal.

Tallinkist saab murelaps?

Tallinki suurim konkurent Viking Line on teatanud, et lisab perioodil 10. aprill kuni 22. oktoober Tallinna–Helsingi liinile uusi väljumisi, mille tarbeks tuuakse kliente teenindama lisalaev Viking Faster. Seejuures lubatakse Läänemere kõige populaarsemal ning nii Tallinki kui ka Viking Line’i kasumlikemal liinil kiiret ehk alla kahe tunni kestvat ülesõitu.

„Tegemist on hiigeluudisega, mis pole kuigi hea Tallinki aktsionäride jaoks,“ leidis rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson LHV foorumis. „Tihe konkurents on tagasi liinil ja suvel on nii Tallinkil kui ka Vikingil nüüd enam-vähem sama palju väljumisi, veel on sõite lisanud Eckerö,“ kirjeldas ta turuolukorda. Samuti näeb väikeinvestor konkurentsi suurenemist Rootsi ja Läti vahel ehk kui Tallink suurendas reiside arvu seitsmelt 14-le nädala kohta, siis nende konkurent Stena Line viis väljumiste hulga 16-lt 24-le.

Samuti plaanib Rootsi lipu all sõitev Viking Line Anderssoni andmetel palgata ligi 50 uut eesti ja soome keelt kõnelevat töötajat ning seda ka Põhjamaade palka pakkudes. „Ühesõnaga palgasurve Tallinki jaoks suureneb,“ nentis ta. „Seejuures arvan, et hakkame suvel nägema hiigelsuuri allahindlusi, sest Tallink peab Vikingile kuidagi vastama – seega hinnad surutakse palgasurve kasvu kõrval alla.“

„Tallink peab leppima sellega, et Megastari esimesel aastal nende sõiduautode maht liinil ei kasva, vaid langeb korralikult,“ märkis Andersson. „Seega kui näiteks LHV soovitab Tallinki aktsiat osta, siis mina soovitan müüa,“ lõpetas Andersson skeptiliselt.

Jaesektori edu jätkub

„Prognoosime jätkuvalt tugevaid tulemusi jaesektorist, SEB ennustab majanduskasvu kiirenemist 1,3 protsendilt 2,2 protsendile sel aastal,“ kinnitas Petrulis. „Tööturu tingimused on tööandja jaoks kitsad ning positiivne sisseränne üle pika aja on jaemüüjatele kindlasti teretulnud uudis,“ selgitas ta.

Lisaks toetab Petrulise hinnangul jaesektorit valitsuse plaan tõsta tulumaksuvaba miinimumi. „Inimesed saavad seega rohkem rahakukrut kergendada ja oma tarbimist suurendada,“ leidis ta.

Joost peab aga sümpaatseks Harju Elektrit. „Selle ettevõtte majandustulemuste tuntav paranemine 2017. aastal paistab väga tõenäoline olevat,“ oli ta veendunud. „Ettevõte võitis eelmises kvartalis suuremahulise hanke Soomes, millel on käegakatsutav positiivne mõju nii ettevõtte käibele kui ka kasumile ning vähemalt lühiajaliselt laheneb ka vabade tootmispindade küsimus.“ Ta lisas, et käibe ja kasumi kasvu panustab ka Harju Elektri aasta teises pooles valmiv tootmishoone Allika tööstuspargis.

Suurimate turuväärtuse kaotajatena tõi Petrulis välja aga Baltika ning Skano Groupi, kuid nende mõju turule on tema sõnul pigem väike. „Nad on vähe kaubeldud, tegemist on alla miljonilise aastakäibega ettevõtetega,“ selgitas ta. „Pigem mõjutab turge raha- ja geopoliitiline keskkond – viimasel ajal on üsna tüüpiline, et välised faktorid avaldavad turgudele märkimisväärset mõju.“