Riiklikud üürimajad loovad lisaprobleeme

„Praegu on üürituru olukord selline, et suurlinnades on kortereid puudu, samas kui väikeasulates jääb neid üle,“ kirjeldas kinnisvarainvestor Peeter Pärtel hetkeseisu. „Igal pool Eestis on kümneid tühju elamispindu, sest nende väljaüürimine on liiga ohtlik,“ lisas ta.

Paar aastat tagasi tutvustas majandus- ja taristuminister Urve Palo ideed töötada probleemide leevendamiseks välja riiklik toetusskeem, mille alusel oleks riigi, kohalike omavalitsuste ning eraettevõtjate vahelises koostöös võimalik rajada uusi üürielamuid ning renoveerida praegust elamufondi. Uute üüripindade tekitamine oleks vajaduspõhine ning põhjendatud piirkonna ettevõtlusstrateegia ja rahvastikuprognoosiga.

Leevendus rahastusmuredele

Siinkohal viitab ekspert Poolale, kus üürilepingud on võimalik kinnitada notariaalselt. Süsteemi eripäraks on see, et üürnik allub kohesele väljatõstmisele ja nimetab ka aadressi, kuhu ta saab probleemide tekkimisel elama minna.

Praeguse üürituru probleem on ka see, et üürnik võib hoolimata tähtajalisest üürilepingust suvalisel hetkel minema kõndida ja temalt ei saa midagi sisse nõuda. „Tean mitmeid üürileandjaid, kes teeks hea meelega viieaastase lepingu madalama hinnaga, aga kuna seda kasutatakse ära, on praegu ainumõistlik teha tähtajatuid lepinguid,“ märkis Pärtel. „Kahjuks maksab omaniku jaoks seadustest tuleneva suurema riski kinni üürnik,“ lisas ta.

Huvi leige

Ajapikku on elamispinda üürida soovivate inimeste hulk peamiselt iseseisvat elu alustavate noorte tõttu suurenenud. Üüripindade populaarsust suurendab ka töökohtade koondumine linnadesse, mis sunnib keskustest kaugemal elavaid inimesi elukohta vahetama. „Eestis on probleemiks see, et kui omad elukohta väikelinnas või maal, pole võimalik selle müügihinna eest suuremas linnas elamispinda osta, isegi mitte laenu esimest sissemakset teha,“ kirjutab endine rahandusminister Maris Lauri oma blogis. See aga ei tähenda, et riigi plaanitavad üürimajad üüriturul atraktiivsed oleks.

Majandusministeeriumi tellitud uuringust „Eesti elanike hoiakud ja olukord eluasemeturul“ selgub, et elukoha vahetust tõenäoliseks pidavatest inimestest, keda on Eestis ligi kolmandik, vaid 26 protsenti üüriksid endale riiklikult toetatud üürikorteri. Seda hoolimata sellest, et riiklikku üürikorterit kirjeldati küsitluses kui odavat ja kvaliteetset ning uuringu valimisse kuulusid mediaankeskmisest madalama sissetulekuga noored või lastega pered. Uuringust selgus ka, et riiklikud üürikorterid ei hoiaks inimesi oma kodulinnades.

Tekitab uusi probleeme

Pärteli jaoks tekitab üürimajade idee puhul küsimusi see, kuidas väikeinvestor saaks riigile üürimaja pakkuda. „Mulle pakub huvi, kas riik hakkab ise üüri maksma ja seejärel seda üürnikelt korjama või kuidas on plaan tagada maksete laekumine,“ märkis investor. „Praeguste seadustega üüri laekumist tagada ei saa, kuid kui on riigi või kohaliku omavalitsuse tagatis, siis see teeks asja väga huvitavaks ka väikese tootlusega, nagu näiteks 8 protsenti,“ tõdes Pärtel.

Kindlasti on üürimajade tulek Pärteli hinnangul aga kahjulik väikestele asulatele, kus juba praegu on tühjalt seisvaid üüripindu üle. Kuna üürimajade hinnad on võrdväärsed summadega, mida makstakse praeguste elupindade eest, tekib soov oma olemasolev kodu uue ja kvaliteetse üürimaja vastu vahetada. Tühjaks jäävad korterid tekitavad aga probleeme neid haldavatele korteriühistutele. „Väikeasulates maksavad omanikud korteriühistule ainult siis, kui seal korteris ka keegi reaalselt sees elab,“ selgitas Pärtel. „Kui aga inimesed kolivad üürimajadesse, peavad nende endised majakaaslased korteriühistule kommunaalide eest rohkem maksma,“ lisas ta.

Ekspert tõi tekkivaid probleeme iseloomustava näite Pärnumaalt Saarde vallast. „Seal on sotsiaalkorterid, kuhu paigutatakse need, kellel endal elukohta pole – tegemist on keskküttega ja kahetoaliste elamispindadega,“ rääkis ta. „Juhtus aga nii, et üks 20ndates mees, kes ei viitsi ahju kütta, soovis ka parema elu peale ning pani seetõttu oma praeguse eluaseme põlema – ainult nii tekkis tal õigus sotsiaalkorterisse saada,“ kirjeldas Pärtel olukorda, mis võivad ka üürimajade loomisel tekkida.