Kas investeerimist tasub alustada õppelaenuga?

Roosaare ise võttis ülikooli ajal õppelaenu muul eesmärgil kui investeerimiseks. „Kasutasin seda raha eelkõige USA-sse raamatuid müüma minemise rahastamiseks, olin arvestanud, et see annab mulle vähemalt praktilise kogemuse ja seega tundus mõistlik rahapaigutus,“ märkis ta. Sellegipoolest jäi tal laenurahast üht-teist alles ning nii sai ta selle eest ka aktsiaid. „Paigutasin osa rahast Hansapanga väärtpaberitesse, mis tagantjärele vaadates oli üsna riskantne,“ rääkis väikeinvestor.

Kehvad tingimused sunnivad mõtlema

Mitmes varaklassis investeeringuid omav Roosaare toob välja, et tänapäeval on õppelaenu saamise tingimused oluliselt kehvemad kui siis, mil tema oma tegemisi selle abil rahastas. „Uue aastatuhande alguses oli üldine inflatsioonitase üle 5 protsendi, mis õppelaenu intressiks küsiti,“ viitas ta sellele, et raha kaotas toona oma väärtusest rohkem, kui selle saamise eest pangale maksta tuli. „Lisaks olid soodustused laenu tagasimaksmisel,“ ütles Roosaare.

Finantsblogija ning Rahafoorumi asutaja Taavi Pertmani arvates on õppelaenu võtmine mõttekas vaid siis, kui see suudetakse koos intressidega vabalt tagasi maksta ning seda ka tingimustes, kui kogu selle abil tehtud investeering ära kaob või pikemat aega selle ligi ei pääse. „Õppelaen on siiski laen ja tänastes tingimustes mitte just kõige madalama intressiga,“ rääkis Pertman. „Ehk kui panustada õppelaenu tagasimaksmises sellele, et teenid selle raha investeeringutest, siis ei tasu seda võtta,“ lisas ta.

Tootlus ületagu intressi

Pertmani sõnul on tähtis, et õppelaenu omamise ajal teenitaks seda investeerides suuremat tootlust kui pangale makstav 5protsendiline intress. „Tootlus peaks sisaldama arvestatavat puhvrit ning ei maksa unustada ka tulumaksu,“ toonitas ta. „Isiklikult hakkaksin kaaluma õppelaenu kasutamist, kui minu jaoks realistlik maksujärgne tootlus oleks üle 10 protsendi aastas,“ sõnas Pertman.

Roosaare skepsis õppelaenuga finantsvaradesse investeerimise vastu tulenebki eelkõige sellest, et nii kõrget tootlust on keeruline saavutada. „Aktsiatega saab selle raha eest küll käe valgeks, aga tuleb arvestada, et oodatav tootlus on 6-10 protsenti, seega jääks pärast õppelaenu intressi maksmist alles vaid 1-5 protsenti,“ ütles ekspert. „Ehk siis ootus oleks aastas teenida pigem alla 100 euro, mis teeb alla 10 euro kuus – seda on lihtsam teenida näiteks kedagi ülikoolis juhendades või sõprade õllepudeleid taarasse viies,“ lisas Roosaare.