• OMX Baltic−0,37%314,59
  • OMX Riga1,14%946,74
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,37%1 507,36
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 100−0,14%10 728,2
  • Nikkei 2251,36%66 216,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,43
  • OMX Baltic−0,37%314,59
  • OMX Riga1,14%946,74
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,37%1 507,36
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 100−0,14%10 728,2
  • Nikkei 2251,36%66 216,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,43
Uus majanduskriis saabub ootamatult, tabab aktsiaturge väga teravalt ja on alates selle algusest enam kui aastaks pöördumatu suunaga, leiab Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp.
Osa ekspertide hinnangul saabub peagi börsikrahh, sest aktsiaturgude järjekordne elutsükkel hakkab lõppema.
  • Osa ekspertide hinnangul saabub peagi börsikrahh, sest aktsiaturgude järjekordne elutsükkel hakkab lõppema.
  • Foto: epa
Talpsepa hinnangul on nii aktsiaturgudel, keskpankadel kui ka valitsustel kadunud igasugune reaalsustaju. „Nii on tekkinud erakordselt suur ajapomm, mille plahvatamine on vaid aja küsimus,“ ütles ekspert. „Leian, et lähima kahe aasta ehk 520 börsipäeva jooksul algab aktsiaturgude kollaps, millele järgneb tõsine majanduslangus ning selle pidurdamine kujuneb väga keeruliseks, sest tekkinud mull on erakordselt suur,“ lisas Talpsepp.
Eksperdi arvates on saabuva kriisi peamiseks põhjuseks see, et rahapoliitika karmistamisega on liiga kaua venitatud. „Usk, et raha trükkides saabub rikkus, ei ole tõeline,“ jagas ta keskpankade suunal kriitikat. „Raha trükkimine ning madalate intressimäärade eksperiment on vastutustundlikud investorid eemale peletanud ning asendanud need üleliigseid riske võtvate isikutega,“ ütles Talpsepp, Tema sõnul on maailmas tegelikult palju vähem raha, kui rahatrüki tingimustes tundub.
Kuigi LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni meelest tuleks majanduskriisi ja börsikrahhi tänapäeval üksteisest pea täielikult eraldunud reaalmajanduse ja väärtpaberiturgude tõttu lahus vaadata, nõustub ka tema, et keskpankade toetus on börside jaoks praegu ainuke stimulaator. „Ettevõtted laenavad raha oma aktsiate tagasiostmiseks, mitte aga tootvateks investeeringuteks,“ selgitas Viisemann probleemi. „Kui investorite usk keskpankurite kõikvõimsusesse kaob, siis langevad ka väärtpaberite hinnad.“
Talpsepa arvates on peagi algava kriisi märk ka see, et finantssektori aktsiad on juba mõnda aega odavnenud. „Näiteks Deutche Bank on kaotanud 70 protsenti oma turuväärtusest ning ainuüksi see peegeldab eelseisva kriisi tõsidust,“ ütles ta.
Ohumärgina on võimalik näha ka väärismetallide väärtuse kasvu. „Kuld on sel aastal kallinenud ligi veerandi võrra ning hõbeda väärtus on tõusnud umbes 40 protsenti – see näitab, et buumi tipp on lähedal,“ selgitas Talpsepp. „Aktsiaturgude tõusutsükli lõppfaasis on enamasti enim tõusnud just väärismetallide hinnad,“ viitas ta teooriale, mille kohaselt kulla ja hõbeda kokkuostule järgneb tavaliselt suuremat sorti langus.
Samuti näeb Talpsepp probleemi selles, et tänu odavale laenurahale tagastavad börsifirmad investoritele rohkem raha, kui nad teenida suudavad. „Tekib illusioon, et investeeringutest ongi võimalik saada rahavooge, kuid tegelikkuses pole ettevõtetel väljavaateid õigustada oma miljarditesse dollaritesse küündivaid turuväärtusi,“ märkis ekspert. „Piltlikult öeldes hindavad börsid, et Pokemoni mobiilimäng on väärt rohkem kui mitmed Euroopa suurpangad kokku,“ lisas Talpsepp.
Probleemid laenudega
Kasvanud on ka riikide võlakoormus. „Seda 2007. aasta buumiga võrreldes paljudel juhtudel isegi rohkem kui poole võrra ning mitte koguselt, vaid lausa suhtarvude baasil,“ rääkis Talpsepp.
Eelkõige tekitab muret aga pankade antavate halbade laenude üha kasvav maht. „Vastutustundetutele isikutele laenatakse juurde, sest muidu avaldub nende maksevõimetus,“ selgitas Talpsepp. „Kreeka pankade halbade laenude kogus on võrreldes 2010. aastaga neljakordseks kasvanud, sama tendents on märgatav ka Portugalis ja Itaalias, kus halbade laenude maht on koguni 18 protsenti kogukrediidist,“ tõi ta näiteid.
Samas jätkub Talpsepal kiidusõnu Eesti kohta, kus laenuprobleemid majandust nii suurel määral ei ohusta. „Meil on tähtaegu ületavate laenude koguarv kõikidest laenudest viimase kuue aasta jooksul vähenenud,“ viitas ta Eesti erandlikkusele Euroopas.
Praegust majanduskeskkonda ilmestavate probleemide taustal tõi aga Hänni välja, et negatiivseid ilminguid ei tasu alati üksühele vaadata ning sageli ei pruugi hoolimata kehvast olukorrast põhjust paanikaks olla. „Majandusstruktuuri kõrvalekalded võivad olla muu hulgas tingitud muutustest intressikeskkonnas, muutunud regulatsioonidest, globaliseerumisest või tooraine ja energia hinna kõikumisest,“ nentis ta. „Kui igat kõrvalekallet eraldi vaadata, siis ei pruugi see veel olla läheneva kriisi indikaator,“ oli Hänni optimistlik.
Aktsiaturgude elutsükkel
Praegu turgudel valitsevat olukorda analüüsides kasutas Talpsepp ka mudelit, mis annab soovitusi selle kohta, millistesse ettevõtlussektorisse erinevates majanduse tsüklites investeerida. Samuti on mudeli põhjal võimalik ennustada aktsiaturgude edasist käitumist, vaadates, millistel sektoritel läheb parasjagu kõige paremini.
Mudeli kohaselt tuleks aktsiaturgude elutsükli alguses ehk tõusueelsel perioodil soetada eelkõige transpordi- ja finantssektorisse kuuluvate ettevõtete aktsiaid. Mõningase tõusu järel tekib soodne hetk aga juba ka näiteks tehnoloogiasektori aktsiate soetamiseks. Päris tipu ligidal soovitatakse teooria kohaselt aga oma raha paigutada tööstusettevõtetesse ja energiasektorisse.
Tsükli eluea lõpus ehk siis, kui turud on oma tipu saavutanud, algab mudeli kohaselt väärismetallide võidukäik, mis lubab ühtlasi ennustada ka aktsiaturgude kiiret langust. Talpsepa arvates on see hetk kätte jõudnud ka praegu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele