Tallink pettis analüütikute ootusi

Tõsi, käive LHV analüütikuid oluliselt ei üllatanud – reisijate arvu kasvu tulemusena suurenesid pileti- ja pardamüügi tulud, madalama kütuse hinna tõttu vähenesid kaubaveo tulud (kütuse hinnalisa on üks komponent kaubavedude hinnast) ning väiksema arvu laevade prahtimisest vähenesid oluliselt ka prahtimistulud. Äritegevuse kasumlikkuse puhul olid analüütikute ootused aga palju optimistlikumad kui tegelikkus.

„Eeldasime, et nii hulga positiivsete kui ka negatiivsete tegurite koosmõjul kujuneb kasumlikkus siiski suuremaks kui aasta varem,“ kinnitas LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ja nentis, et tegelikult jäi kulumieelne ärikasum (EBITDA) oodatust siiski palju madalamaks ning langes eelmise aastaga võrreldes 16,5%. Vanemanalüütiku sõnul mõjutasid seda negatiivselt nii Superstari müügiga kaasnenud prahtimiskulu, aga ka Silja Europa liinile tulekuga seotud ühekordsed kulud ning aasta varasemaga võrreldes väiksemad tulud laevade prahtimisest. Liinide lõikes paranesid Eesti-Soome liini erandiga kõikide teiste liinide tulemused.

Kasuks tuli soodsam kütus

Samas vedasid Tallink ja tema tütarettevõtted esimeses kvartalis kokku 2 miljonit reisijat, mida on 8,9% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Börsifirma teatel kasvas madalhooajal reisijate arv kõikidel liinidel.

Väikeinvestor näeb II kvartalit tumedates toonides

Tänavu märtsi esimesel nädalal kõik oma Tallinki aktsiad müünud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson tõdes, et laevafirma esimese kvartali tulemusi mõjutas oluliselt äärmiselt soodne nafta hind ning on positiivne, et varem väga kõrged finantskulud on hakanud vähenema.

„Esimese kvartali mahud olid tugevad, aga seda võisid mõjutada lihavõtted,“ märkis ta. „Teine kvartal tuleb ilmselt palju nõrgem kui mullu. Silja Europa oli mullu fantastiline kasumiallikas, nüüd on see pigem probleem. Superstar kannab kulusid ja on raske uskuda, et Megastar suudab tulles tulusid suurendada, võrreldes sellega, kui Superstar oleks jäänud.“

Ehkki Andersson on tunnistanud, et loobus Tallinki aktsiatest liiga vara, pole tema hinnangul ajalooliselt pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist mitte kunagi varem olnud halb mõte osta Tallinki aktsiat siis, kui see kaupleb alla 70 eurosendi taset, ja müüa siis, kui osaku hind küündib üle 90 eurosendi.

Hiigeldividend kiideti heaks

Vaatamata sellele, et Tallinki tulemused jäid enamjaolt nii Swedbanki kui ka LHV analüütikute ootustele alla, on põhjust rõõmustamiseks neil aktsionäridel, kes peavad lugu suurtest dividendidest. Nimelt toimus kolmapäeval Tallinki võlakirjaomanike koosolek, kus kiideti heaks ettepanek maksta kogu eelmise aasta kasum dividendideks.

Mullu teenis laevafirma 59,1 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab, et dividendi suuruseks teeb see ligi 9 senti aktsia kohta. Eelmisel aastal oli Tallinki dividend 2 senti aktsia kohta, 2014. aastal 3 senti, 2013. aastal 5 senti.

Laevafirma aktsia on täna Tallinna börsil tulemustele reageerinud 0,20% suuruse langusega, langedes ligemale 280 000 euro suuruse käibe juures 0,989 eurole.