Kogenud investorid LHV suunas ei torma

Hommikul kell 9 alanud aktsiate märkimine annab soovijatele võimaluse omandada osalus LHV pangas. Müüki paisatakse 2 miljonit aktsiat, hinnaga 6,95 eurot väärtpaberi kohta. Emissiooni maht moodustab 8 protsenti panga kogukapitalist. Aktsiate vastu on huvi üles näidanud juba 8500 inimest, kuid nendest kõik ei pruugi väärtpaberit märkida.

„Oleme loomas iseenda valuutat ning täitmas aktsionäridele antud lubadust,“ rõõmustas LHV Grupi juhataja Erkki Raasuke. Tema sõnul on praegu börsile tulekuks õige hetk ning seejuures kasutatakse aastatepikkuseid kogemusi kapitali kaasamisel.

Investorite jaoks kallis

LHV selle aasta esimese kvartali kasumist tuli suurim osa – 2,9 miljonit eurot – põhitegevusest ehk pangandusest, seejuures suudeti kasvatada nii laenumahte kui ka hoiuseid. „Tulemused on head hoolimata negatiivsetest intressimääradest, tooraine hindade langusest ja üldisest nõrgast majanduskasvust,“ kommenteeris Somelar panga käekäiku. Samuti on tema sõnul suurenenud laenuportfelli tõttu kasvanud ka LHV intressitulud.

„Erinevalt konkurentidest on tegutsetud julgelt ja sihikindlalt ning turul valitsev ebakindlus on suudetud enda kasuks pöörata,“ nägi Somelar panga tulevikku helgena. Tema arvates avardab LHV eduvõimalusi ka see, et Nordea soovib oma äri müüa ning Danske Bank on oma varahalduse Danske Capitali AS aktsiad täies mahus LHV Varahaldusele müünud. „Liigutakse endale seatud eesmärgi suunas olla turul kolme suurima teenusepakkuja seas,“ tõi ta välja.

Ka LHV Varahalduse juhatuse esimehe Mihkel Oja sõnul aitab tehing Danskega ettevõtte eesmärkide täitumisele kaasa. „Tehingu realiseerumisega saime suuruselt teiseks pensionifondide juhiks Eestis ning seda ka klientide arvu poolest,“ rääkis ta. Tema sõnul on Danske kliendibaas LHVga sarnane ning kahe fondi ühendamine vähendab pikas perspektiivis halduskulusid.

Stefan Anderssoni hinnangul on LHV edupotentsiaal aga tugevalt seotud sellega, kuivõrd edukalt suudetakse konkurentidelt turuosa võita. „Turg ise enam ei kasva, seega tuleb edu saavutamiseks erineva reklaami ja muu tegevuse tulemusena see lihtsalt konkurentide käest endale saada,“ ütles ta. „Kas ja kui hästi see õnnestub, seda on raske hinnata,“ jäi ta LHV tulevikuväljavaadete prognoosimisel ettevaatlikuks.

Somelari hinnangul on edu kõige suuremaks eelduseks aga klientide arvukus ning rahulolu. „Iga äri jaoks on kõige olulisemad tema kliendid, nende rahulolu ja vajaduste rahuldamine, kasvu saavutamine on vaid pool ülesandest, edaspidi tuleb kinnistada klientide lojaalsus ja eeskujulik teenindus,“ arvas ta, lisades, et on klientidega seotud dünaamikat, käivet, kasumit, pakutavate teenuste sisu, kättesaadavust ja hinnastatust pikalt jälginud. „Ka need numbrid sisendavad optimismi, kasumi ja mahu kasv põhiteenuste valdkonnas ning kõrge omakapitali tootlus toetab tuleviku head väljavaadet,“ oli ekspert kindel.

Andres Lumel jagub aga varasemate negatiivsete kogemuste tõttu LHV kliendipoliitika suhtes kriitikat. „LHV meestel on erinevaid probleeme, seal on erinevaid mehi olnud, kes mulle skepsist valmistavad,“ sõnas ta. „Tänane suur arvamusliider Kristjan Lepik toimetas kunagi LHVs töötades mu sõbra rahaga USA börsidel, tegi iga päev kaks lehekülge tehinguid, kuid portfell oli sellegipoolest 10protsendilises miinuses,“ selgitas ta oma skeptilisuse põhjuseid. „Sisekontrolli seal polnud ja minu isiklik arvamus on, et magusamad tehingud läksid maaklerite meepotti,“ lõpetas ta.

LHV mured tulevad maailma pangandussektorist

Somelari arvates tulenevad LHV arengut pärssida võivad tegurid maailmamajanduse üldisest kehvast olukorrast. „Ohud pangandussektorile on tingitud nii meie demograafilisest kui ka geopoliitilisest olukorrast, Eesti majanduskasv on jõuetu, maailmamajanduses valitsevad vastuolulised meeleolud ning toorainehinnad on jätkuvas languses,“ kirjeldas ta ohumärke.

Ka Taube leiab, et LHVd mõjutavad kogu maailma pangandusele omased riskid. „Küsimus on lihtsalt selles, milliseid meetmeid panganduse stabiliseerimiseks ette võetakse,“ ütles ta.

Esimene börsipäev tõotab tõusu

LHV plaanib oma aktsia Tallinna börsil noteerida 23. mail. Kilu hinnangul on huvi väärtpaberi vastu juba praegu suur ning seetõttu ootavad ettevõtte juhid, et sellest saab defitsiitne kauplemisobjekt. „Lõime oma veebilehe vahendusel võimaluse tellida emissiooni puudutavaid uudiseid – seda on teinud üle 8500 inimese,“ kirjeldas Kilu ootuste põhjusi. „Eks hind sõltub lõpuks sellest, kes usub meie kasvu ja kes mitte, kuid ma arvan, et me räägime tuhandetest märkijatest, kelle hulgas on kindlasti ka neid, kes lühikese perspektiivi tõusule panustavad,“ lisas ta.

Ka väikeinvestorid ennustavad LHV aktsiale vähemalt esimeseks börsipäevaks tõusu. „Ma arvan, et me kõik mängime selle peale, et aktsia väärtus esialgu tõuseb, see on selline rahvaüritus ning ka pensionifondid panevad tõenäoliselt 7eurose hinnaga orderi sisse,“ arvas Talgre. „Hiljem aga hakkavad need, kes piisava tulu on kätte saanud, müüma ja võivad aktsia langusesse viia,“ viitas ta sellele, et tõus ei ole igavene.

Kuigi Andersson oli aktsia hinna ja tulevikuväljavaadete suhtes skeptiline, leiab ka tema, et aktsia väärtus ei pruugi esimesel börsipäeval langeda. „Ühelt poolt arvan, et aktsia on kallis, kuid ma pole kindel, et see kajastub ka turul,“ ütles ta. „Tegemist on väikese emissiooniga ning väärtpabereid müüakse inimestele, kes ei pruugi tegelikust olukorrast palju aru saada,“ viitas Andersson sellele, miks tõus on võimalik. Ta ei välistanud, et aktsia võib pikaajaliselt rohkem väärt olla, kuid lisas, et hetkel ei suuda ta seda ühegi indikaatori abil näha.