Kogu tõde Tallinna börsist ehk kuidas oma rikkus 45kordistada

Selgitavad märkused:

Esmase 1000 euro suuruse investeeringu eest saadav aktsiate arv on arvutatud IPO hinna põhjal. Ettevõtete puhul, mille IPO hinda ei õnnestunud leida, võeti alghinnaks esimese kauplemispäeva sulgemishind (näiteks 1990. aastate lõpus noteeritud Tallinna Kaubamaja, Silvano Fashion Group ehk endine Klementi ja PTA Grupp jt).

Arvutuste tegemisel on arvesse võetud ettevõtete korporatiivseid sündmusi, sealhulgas dividende, aktsiakapitali vähendamisest tulenevaid väljamakseid, fondiemissioonist tulenevaid aktsiate arvu suurendamisi, aktsiate tühistamisi jmt.

Allikas: Nasdaq Tallinn

Tallinna börsil pole olnud palju superaktsiaid Tõnn Talpsepp, väikeinvestor ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur

Pikas perspektiivis väga tulusaid investeeringuid on olnud Tallinna börsil väga vähe. Vaadates puhtalt tootlusnumbreid, siis tundub Tallinna Kaubamaja olevat üks parimaid investeeringuid turul kogu ligi 20aastase perioodi jooksul. Nii aastane keskmine tootlus (22%) kui ka iga-aastase investeeringu puhul leitav rahaga kaalutud keskmine tootlus on pikas perspektiivis väga head näitajad. Tuleb muidugi arvestada, et alati leidub ka parimat ajaloolist tootlust näitavate aktsiate puhul perioode, mil nende väärtus on üle- või alahinnatud. Lisaks Kaubamajale võib välja tuua veel Tallinna Vee, Harju Elektri ja Merko Ehituse, mille kõigi puhul on tootlused jäänud ligi 10% juurde aastas. Kõik nimetatud ettevõtted on pigem Eesti kontekstis suured ja stabiilsed ettevõtted, kuigi kui Tallinna Vesi välja arvata, siis pigem on nimetatute näol tegemist majandustsüklist mõjutatud ettevõtetega. Vaadeldud perspektiivis 10% ligidane või seda ületav aastatootlus näitab, et ka tegemist on antud perioodil olnud keskmisest paremate aktsiatega ka maailma mastaabis.

Viimase aja pigem positiivne aktsia liikumine teeb pildi paremaks ka nt selliste aktsiate nagu Olympic ja Tallink puhul. Kui Olympicu aktsiat IPOst ostnud võiks kõiki väljamakseid arvestades hetkel olla napilt plussis, siis iga-aastaselt teatud summat investeerides ning arvestades peale finantskriisi toimunud positiivset aktsiahinna liikumist ning iga-aastaselt investeerides pidevalt suurenevat summat, oleks rahaga kaalutult Olympicu keskmine aastatootlus samuti ligi 9%.

Kuigi maailma mastaabis on Eesti ettevõtted pigem väikeettevõtted, siis on üheks küljest üllatav, et meil ei ole tekkinud ühtegi pikas perspektiivis selgelt väga kõrge tootlusega aktsiat, kuid teisest küljest on osa väga häid ettevõtteid ka börsilt välja ostetud. Näiteks Hansapanga aktsia näitas börsil olles ligi 40% suurust keskmist aastatootlust ning isegi kui Hansapanga ülevõtu puhul Swedbanki poolt oleks sama summa eest ostetud Swedbanki aktsiaid (mis antud hetkest on keskmiselt aastas umbes 3% tõusnud), siis varasema tootlusega kombineerides oleks Hansapank ikkagi olnud üks kõrgeima tootlusega aktsiatest kohalikul börsil, kuigi alates väljaostust on Tallinna börsil olnud kindlasti parema tootlusega aktsiaid kui Swedbank.

Väikeinvestorile võiks anda üldise soovituse, et vähemalt ajalooliselt pole Tallinna börsil olnud väga palju võimalik pikaajalisel investoril kavaldada ehk pole väga olnud nii-öelda superaktsiaid, mille puhul selgelt kõrgema riski võtmine oleks ka selgelt kõrgema tootluse toonud või siis paljude tehingute tegemine kasulik olnud. Seega oleks vähemalt ajaloolise info põhjal üsna mõistlik investeerimisstrateegia portfelli vähemalt teatud määral hajutada ning omada portfellis Eesti mõistes ka suuremaid ja stabiilsemaid aktsiaid. Kindlasti tekib ka edaspidi situatsioone ja perioode, kus nimetatud soovitus ei pruugi kehtida ning võib esineda ka üksikuid muud tüüpi võimalusi.