Hein: elagu tarbimine?

Säästmine on surnud, elagu tarbimine. 3. juuni Äripäev kirjutas, mis juhtub siis, kui EKP intressimäärad negatiivseks toob ja raha hoidmise pangadeposiitidel kasutuks muudab. Raha peaks siis liikuma kulutamisse, säästmine osutub täiesti mõttetuks. Sama on ka laenusaajatel, kelle intressid on väiksed ja (selle asemel, et säästa), liigub kokkuhoitud raha tarbimisse.

Selline stsenaarium on täiesti reaalne. Tänase majandusliku mõtlemise juures tundub lahedam oma raha ära kulutada, sest deposiidilt ju enam intressi ei saa ja kuhu mujale sa ikka oma raha paned.

Eesti inimestel on praegu jooksvatel hoiustel mitu miljardit eurot. Küllap elavdaks see meie majandust päris jõudsalt, kui see kõik tarbimisse suunata. Ometi - mõelgem veidi! Selline tegevus produtseerib säästude puudumist. Selle asemel, et suunata inimesi oma sääste investeerima muudesse instrumentidesse, rõhutavad Euroopa Keskpanga eksperdid, et raha tarbimisse viimine on lahedam.

Säästmine on investeerimise alus. Säästa võib mitmel eesmärgil. Esiteks, raha võib koguda teatud kindlaks vajaduseks, näiteks auto ostmiseks või puhkusereisiks. Või mustadeks päevadeks töö kaotuse korral, mis lubaks mõne aja elada kuni uue töö leidmiseni. Siiski: mis võiks olla üllam iseenda suhtes kui hoopiski püüelda majandusliku vabaduse poole?

Säästmine hilisema kulutamise eesmärgiga on surnud tee. Miks me ei võiks ennast kindlustada säästmisega hoopiski vabadusega? On ju lahe luua endale passiivne sissetulek, kus säästud ja krediitkaart töötavad inimese eest nii päeval kui ka öösel, lubades tal endal tegeleda hoopiski meeldivamate asjade või töödega. 40% palgatöötajaid kaalub töökohavahetust, sest neile ei meeldi praegune töö, ent vaid 5% teeb selle plaani lühema aja jooksul teoks. Miks? Sest ülejäänutel ei ole sääste, et töövaheline aeg üle elada. Või ka riigist sõltumatut pensioni tulevikus.

Nii vaadates looks EKP oodatav intressilangus inimestele säästmisvõimalust.  Pangaintresside, inflatsiooni, kokkuhoiu arvel. Ainuke küsimus jääks – kuhu see siis investeerida. Ja seda eesmärgiga investeerida see raha sinna, kus ta annaks kodanikule võimalikult palju passiivset sissetulekut, mis tähendab rohkem aega iseendale, perele, lastele, hobidele – vabadust!

Neli võimalust. Kõik inimesed ei saa kunagi jõukaks, majanduslikult vabaks. Ometi on igaühe võimuses ammutada nii palju tarkust kui võimalik. Investeerimisalasest tarkusest sõltub meie igapäevane materiaalne elu.

Peale pangadeposiitide on ka teisi võimalusi teenida halval ajal normaalset tootlust. Klassikalisi võimalusi on neli. Esiteks,  börs - dividendi- ja  kasvuaktsiad, võlakirjad, tulevikutehingud. Teiseks, rahavooga kinnisvara ostmine, soovitavalt võimendusega. Kolmandaks,  hüpoteeklaenud – isikliku raha väljalaenamine  kinnisvara või mõne teise likviidse vara tagatisel. Ja neljandaks ettevõtlus – hakka ise ettevõtjaks ja loo sellega omale majanduslik vabadus. Kuid kõik loetletud investeerimisviisid nõuavad teadmisi.