Ka juriidilisele isikule GFAS mõistis kohtunik suurema karistuse, kui oli prokuröri ettepanek. Prokuröri karistusettepanek oli 100 000 eurot, kohtuniku otsus oli 150 000 eurot.
Lisaks karistustele rahuldas esimese astme kohus süüaluste vastu esitatud 12 miljoni euro suuruse tsiviilhagi ehk just nii suure kahju tekitasid kohtualused kohtuniku hinnangul oma tegevusega erinevatele investoritele.
Äripäeva uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on aastaid Bakuu-afääri ja kunagise eduka investeerimispangaga GILD seotud seltskonna tegevust lahti harutada üritanud. Selle nn Bakuu-juhtumi puhul on ta toonud avalikkuse ette erinevad skeemid, kuidas investorite raha varifirmade kaudu sihtkoha asemel mööda ilma laiali kanti. Näiteks liikus suurim osa Bakuu-projekti emissiooniga kogutud rahast läbi Panama offshore-firma eri riikide pangakontodele märgetega "rehvid", "toiduained", "õhukonditsioneer" jne. Osa raha jõudis ka kohtualustega seotud firmadesse.
Usun, et paljud Äripäeva lugejad on juba ammu aru saanud, mis oli nende tehingute eesmärk. Hea, et ka kohtunik sarnast arusaama jagas.
Esimese astme kohtuotsus on just seetõttu oluline, et näitab selgelt, et Eesti ärikeskkonnas ja õigusruumis pole taoline skeemitamine sallitud. Kui keegi on usaldanud kellelegi teisele oma raha, siis ei tohi seda usaldust kuritarvitada ega saa hiljem ka pahategude vabandamiseks öelda, et äri ongi seotud riskidega ning investorid peavad seetõttu saadud kahjuga leppima.
Reedel avalikustatud kohtuotsus pole veel jõustunud. Arvestades esimese kohtuastme karmust, jõuab see vaidlus suure tõenäosusega lõpuks riigikohtusse. Vaatamata sellele tõsiasjale võiks aga ka valitsevad poliitikud teha sellest juhtumist ühe olulise järelduse. Järeldus võiks olla see, et majanduskuriteo kahtlustega otsesemalt või ka kaudsemalt seotud inimesi ei sallita riigile olulistel ametikohtadel. Ja neid ei sallita vaatamata sellele, et nemad ise või nende tuttavad on kunagi toetanud Reformierakonda või mõnda teist võimuparteid.
Rahandusminister Jürgen Ligi hoidis Bakuu-juhtumi üht olulist tegelast Tõnis Haavelit Eesti Raudtee nõukogus ka pärast seda, kui mees oli prokuratuuri uurimise all, mis reedel lõppes esimeses astmes süüdimõistva otsusega. Haaveli äripartner ja investeerimisfirma GILD investeerimisvõluriks peetud Rain Tamm on riigikogu kultuurikomisjoni poolt pandud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ja suunab nii rahvusringhäälingu tegevust. Rain Tammel on aga osalus reedel Harju maakohtus investeerimiskelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud äriühingus GFAS.
Eesti poliitikute tüüpiline vabandus on olnud see, et seni, kuni kohus pole kedagi lõplikult süüdi mõistnud, ei ole inimene ka süüdi. Bakuu-afäär näitas, et tegelikult võiks kehtida teistsugune põhimõte. Seni, kuni kellegi kohale kerkinud süüdistusi pole veenvalt ümber lükatud, ta riigile olulistes ametites tegutseda ei saa.
Loodan, et reedene kohtuotsus valmistas piinlikkust rahandusminister Jürgen Ligile ning riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele Lauri Luigele, Yana Toomile, Jaak Allikule, Tiina Lokk-Trambergile, Mart Merile, Liisa-Ly Pakostale, Mailis Repsile, Paul-Eerik Rummole ja Andrus Saarele.
Kommentaar oli teisipäeval, 3. juunil Vikerraadios eetris päevakommentaarina.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pikalt Gildi pankrotivarade hulgas olnud Leedu külmutusseadmete projekteerija ja ehitaja Rolvika UAB ülevõtmine jõudis eile lõpule, uueks omanikuks sai Soome perefirma Monilaite-Thomeko Group.
Tartu advokaat Siim Kuusik lõi usaldusühingu, millega loodab omandada Bakuu-projekti tõttu pankrotistunud Seaside Residence Baku OÜga seotud nõudeõigused.
Gild Arbitrage'i likvideerija, pankrotihaldur Oliver Ennok teatas täna, et Gildi varade müük on lõpule jõudnud. Likvideerimise käigus ebaõnnestus täielikult müüa Armeenia maavarade uurimiselitsentsid.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.