Kahju me ei hüvita, see oli vääramatu jõud!

Elektrikatkestus on üks olukordi, kus tarbijatele võivad tekkida kahjud, mille puhul hüvitise saamine on küsimärgi all, sest katkestuse põhjustaja võis olla nii loodusjõud, tänaval hooletult kaevetöid teinud töömees, tarbija ise, kelle elektrikilbis polnud asjad korras, või siis võrguettevõtja. Asjaolude väljaselgitamine võib sageli olla keeruline, aeganõudev ja kulukas, mistõttu nii mõnigi kord lüüakse esimese „ei" peale käega.

Siiski tasuks elektrikatkestuste korral teha läbi lühike test, mis näitab kätte, kas asjaga on mõtet jännata või mitte – seda muidugi siis, kui kahjud on suured ja tarbija veendunud, et elektrikatkestuse põhjus on liitumispunktist võrguettevõtja poole jäävas elektrivõrgus ja mitte tarbija enda elektripaigaldises.

Testis on kolm küsimust, millele tuleks vastused leida – kas ise või võrguettevõtja abiga. 1.      Esmalt tuleks teada saada, kas võrguettevõtja – kelle põhiülesandeks on edastada tarbijale elektrit – on elektrikatkestuse ärahoidmiseks oma kohustused täitnud. Kaks põhilist kohustust, mida võrguettevõtja elektrikatkestuste vältimiseks peab täitma, on elektrivõrgu korrashoid ja pingekvaliteedi tagamine. Sageli ei ole tarbijal endal selle kohta infot, seega – katkestuse põhjuste kohta peaks küsima selgitusi võrguettevõtjalt. Lihtne moodus seda teha on esitada võrguettevõtjale kahju hüvitamise avaldus, milles paluda selgitada ka kahjusündmuses toimumise põhjuseid. 2.      Teiseks: kui on selgeks saanud, et võrguettevõtja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud (näiteks oli kaitsevöönd korralikult hooldamata, mis põhjustas ohtlike puude langemise liinile), siis tuleb hinnata, kas kahju võis tekkida just sel põhjusel. Selleks tuleks arutleda: kui liin oleks olnud hooldatud, kas siis oleks ikkagi kahju tekkinud? Kui vastus on jah, siis ei ole kahju tingitud võrguettevõtjast ja põhjust tuleb otsida mujalt. Kui vastus on ei, siis on kahju põhjustanud liini hooldamata jätmine. Hüvitatav kahju on üldjuhul otsene varaline kahju, st kahjustatud või hävinud vara väärtus, kuid ka kahju tekitamisega seotud mõistlikud kulud, näiteks kahju suuruse kindlakstegemise kulud. Saamata jäänud tulu hüvitamine on lepingus tavaliselt välistatud. Moraalse kahju hüvitamine on samuti erandlik, kuigi näiteks sellistes kurbades olukordades, kus mahakukkunud elektritraadist kinni haaranud laps saab vigastusi, tuleb kõne alla ka mittevaralise kahju hüvitamine. 3.      Kolmandaks: vääramatu jõud, mis võib väärata hüvitise saamise. Isegi kui kohustust on rikutud ja kahju on selle tagajärjel tekkinud, võivad olukorra taga olla põhjused, mille eest võrguettevõtja vastutada ei saa. Tüüptingimustest võime leida tavapärased vääramatu jõu loetelud, nagu näiteks streik ja diversiooniakt, elektri puhul ka loodusõnnetused, tulekahjud, elektripaigaldise ehitamise ajal kehtinud projekteerimisnorme ületava äikese, tuule ja jäite. Siiski, kas tegu on vääramatu jõuga või mitte, on sageli hinnangu küsimus. Kui võrguettevõtja on võimeline vääramatu jõu olukorda ette nägema ja selle ära hoidma, siis sel juhul vääramatu jõu argumendile toetuda ei saa. Järgnevalt ka mõned varasematest aegadest pärinevad kahju hüvitise saamist piiranud müüdid. 1, Kui lubatud katkestusaega ei ületatud, siis ei tule kahju hüvitada.