Maksusüsteemi püha lehm

Ühte mõtet, mis võiks väärida analüüsi, siiski lühidalt tutvustasin. See puudutab kasvufaasi jõudnud ettevõtteid, mitte vastasutatud ettevõtteid nende esimesel tegevusaastal, nagu seisab Äripäeva juhtkirjas. Ettevõttel, kes soovib äritegevuse uuele arengutasemele viia, näiteks uutele turgudele siseneda või muul viisil kiiresti kasvada, kasvavad kulud hüppeliselt, aga oodatav tulude kasv tuleb märgatava ajalise nihkega. See tekitab paljude ettevõtete jaoks ajutise käibevahendite puuduse. Palkasid maksmata jätta ei saa, seetõttu jäetakse esmalt maksmata maksud, teades, et maksuvõla ajatamises saab maksuametiga kokkuleppele.

Teatavasti tähendab see, et ettevõtte maksukohustus ei kao, maksuvõlgnevuselt arvestatakse intressi, aga ettevõte saab oma äri edasi ajada ja maksud hiljem maksta. Probleem on aga selles, et ka ajatatud maksuvõlaga ettevõte on maksuvõlgnik koos sellest tulenevate järeldustega. Näiteks ei saa ta osaleda riigihangetel ja tema usaldusväärsus võib paljude silmis kaheldav paista. Nii võib mõni tarnija keelduda talle kaupu või toorainet krediiti müümast ja nõuda kohest tasumist. Arusaadavalt halvendab see veelgi kasvuraskustes ettevõtte niigi rasket olukorda. Veelgi olulisem on aga see, et järgmisel kuul tekkiva maksuvõla ennetav ajatamine ei ole võimalik, ajatamiskokkulepet saab teha ainult juba tekkinud võla tasumiseks.

Lahendus võiks olla ettevaatavas maksuajastuses ehk riigi poolt antavas osalises või täielikus maksepuhkuses, mille saab laienemisplaane pidav ettevõtja maksuhalduriga kokku leppida enne maksuvõla tekkimist.