• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,74%69 271,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,74%69 271,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Eesti riiklik jäätmekava 2008-2013 nägi ühe võimalusena ette jäätmepõletuse rajamist, mis võtaks kasutusele jäätmed, mis rändasid tol ajal prügilatesse. Nõnda on riik oma arengukavas jäätmepõletusega juba ammu arvestanud ning Iru elektrijaama jäätmeploki valmimisel sai see eesmärk ka teoks, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Seega vastupidiselt 29. augusti Äripäevas ilmunud OÜ Paikre juhataja Teet Kursi arvamusloos esitatud väidetele ei ole segaolmejäätmete põletamine vastuolus riikliku jäätmestrateegiaga ega ka jäätmete liigiti kogumise kohustusega. Prügila juhina peab Teet Kurs loomulikult kaitsma juhitava ettevõtte ärihuvisid, kuid tahan siinkohal juhtida lugejate tähelepanu veel mõnele asjaolule.
Näiteks on raske aru saada, kuidas mõjutab kodusest sorteerimisest üle jäävate jäätmete põletus taaskasutust teisiti kui prügila. See prügi, mis eestimaalaste kodudest segaolmejäätmetena juba teele läheb, saaks prügilas kõige keskkonnavaenulikumal moel maha tambitud. Iru elektrijaamas taaskasutatakse sama prügi aga telektri ja soojuse tootmiseks. Tulemuseks on puhtam loodus, soodsam prügikäitluse hind ning odavam soojusenergia Tallinna ja Maardu elanikele.
Samuti on keeruline mõista, kuidas mõjutab Iru elektrijaam inimese käitumist liigiti kogumisel teisiti kui prügila. Tõsi, eesti inimesed ei ole väga agarad prügi sorteerijad, kuid selles ei saa süüdistada ühte jäätmete kasutajat mitmest. Eestis kogutakse praegu liigiti kokku umbes 26–27% olmejäätmetest, Euroopa Liidu edulisemates maades aga 55–60% jäätmetest.
Seega jääb ka kõige eeskujulikuma prügi liigiti kogumise puhul siiski märkimisväärne osa jäätmetest sorteerimata ning see rändaks küll euronõuetele vastavasse prügilasse, kuid siiski männimetsa alla. Iru elektrijaam pakub sellele keskkonnasõbralikuma ja ka tarbijale majanduslikult kasulikuma alternatiivi – taaskasutame jäätmed ja toodame nendest elektrit ja soojust.
Pakendid, plastik, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed on aga loomulikult mõistlik edaspidigi eraldi sorteerida ning korduskasutusse suunata.

Seotud lood

Uudised
  • 04.05.16, 07:15
Paikre prügila sai keelu
Keskkonnaameti kannatus katkes ja ta keelas Pärnumaal tegutseval Paikre prügilal olmejäätmeid ladustada, sest ettevõte pole lubatud sorteerimisliini tööle saanud.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele