Riigikohus tegi ASi Corpore ja Eesti Töötukassa vahelises vaidluses pretsedendilise otsuse, selgitades hankija uurimiskohustust riigihanke läbiviimisel, kirjutavad Advokaadibüroo Nordeus vandeadvokaadid Jaana Nõgisto ja Kuldar-Jaan Torokoff. Riigikohtu lahend annab riigihankes osalejale kindluse, et inimlikust eksimisest tingitud vigu peab olema võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel hankemenetluses kõrvaldada.
Teisalt peaks see andma hankijale kindluse, et puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei tähenda pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kui reeglit kohaldatakse ühetaoliselt.
Seni on pakkuja riigihangetel kvalifitseerimata jätmine toimunud liigagi formaalsetel alustel, nt mõne vormilise puuduse tõttu tema pädevust tõendavas dokumendis. Levis müüt, et hankija peab juhinduma formaliseerituse põhimõttest, mis justkui keelaks küsida pakkujalt selgitusi ja uurida asjaolusid.
Riigikohus leidis, et seaduses sätestatud hankija õigust (mitte otseselt kohustust) nõuda pakkujalt dokumentide sisu selgitamist ei saa kasutada meelevaldselt – hankija peab põhjendatud vajadusel siiski lisadokumente ja selgitusi ise küsima. Teiseks leidis kohus, et seadust tuleb tõlgendada laiendavalt, s.t hankija peab põhjendatud juhtudel võimaldama pakkujal esitada ka selliseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis oleks tulnud tegelikult esitada koos pakkumusega.
Riigikohtu põhjenduse järgi on avaliku sektori hankijate puhul võimaluse andmine puuduvate dokumentide või andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse põhimõtetega. Pakkuja ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks raha säästlikku kasutamist ja tõhusat konkurentsi.
Hankija ei pea andma võimalust vigu kõrvaldada mõistagi siis, kui pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult.
Ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole kohtu hinnangul eriti suure andmete ja dokumentide hulga puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Iga niisugune viga ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne.
(Artikli autorid esindasid Riigikohtus ettevõtjat.)

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele