Tamming: kavatsen kulla hinna tõusust osa saada

- JP Morgan Chase: varad ligi 1,9 triljonit dollarit, võimendusega tehtud tulevikutehinguid üle  69 triljoni dollari;

- CitiBank – varad üle 1,3 triljoni, derivatiivtehinguid üle 55 triljoni

- Bank Of America: varad üle 1,4 triljoni, derivatiivtehinguid üle 44 triljoni

- Goldman Sachs: varad 118 miljardit ehk kümme korda vähe kui eelnevatel, tulevikutehinguid 41 triljonit, st neil on lepinguid 350 korda rohkem kui varasid.

25 suurema panga varade maht on kokku 9 triljonit ja tulevikutehingute maht 222 triljonit. See ületab üle kolme korra kogu maailma SKPd, mis on ligikaudu 70 triljonit.

Kahjuks on nende arvude interpreteerimisel tegemist raketiteadusega ja isegi Warren Buffet on tulevikutehinguid nimetanud massihävitusrelvadeks, mis on finantssüsteemile surmavad. Et aga mõista, mis toimub maailmapanganduses ja kullahinnaga, on hädavajalikud head teadmised derivatiivtehingute kohta.Tavaline hinna reguleerimismehhanism nii kulla kui aktsiate puhul on lihtne. Kui nõudlus ületab pakkumist, hakkab hind tõusma, kui pakkumine ületab nõudlust, siis hind langeb. Vaadates kulla hinna langust võiks oletada, et maailmas müüakse enneolematus koguses kulda ja kõik soovivad oma kullakangidest vabaneda.

Reaalsus on aga vastupidine. Tavidi kontsernis on kulla nõudlus viimasel ajal kolmekordistunud. Esimene järeldus on see, et äkki oleme mingi anomaalia. Kuid ka kulla rafineerimistehastes on nõudlus kulla järele tõusnud ja tarnetähtajad pikenenud. Õige järeldus on see, et kulla hinna praegusel liikumisel pole midagi pistmist nõudluse või pakkumisega, vaid tegemist on nn võimendusega tehingutega ja tulevikutehingutega, kus on 1 miljardi dollari tagatisega müüdud 20 miljardi eest paberkulda, mis on toonud hinna allapoole ja käivitanud ahelreaktsiooni ehk isevõimenduva trendi (isevõimenduvatest trendidest saab lugeda Georg Sorose raamatutest “Ekslikkuse ajastu” ja “Globaalse kapitalismi kriis”) .

Kulla isevõimenduv trend erineb aga põhimõtteliselt teistest valuutakursside liikumise trendidest. Füüsiline kuld on ainuke finantsvara, mis ei ole loodud võlana ehk kellegi kohustusena. Kulla puhul eksisteerib teoreetiline võimalus nõuda tulevikulepingu täitmisel ka füüsilise kulla kohaletoimetamist. Kulla hulk on aga maailmas piiratud. Ehk teiste sõnadega: kulla hinna languse piiri määrab füüsilise kulla tarne piir. Niikaua, kui aga tehakse paberkulla tehinguid, on võimalik kulla hinnaga manipuleerida (seda küll ainult teatava piirini) ja rääkida mullist ning trendi pöördumisest. Vaadates Goldman Sachsi varade ja tulevikutehingute hulka, muutuvad ka arusaadavaks nende hinnaprognoosid ja soov kulla hinda endale soovitud suunas liigutada.