Läbimurded HIV-teaduses puudutavad ka Eestit

Kui inimene on nakatunud HIVi, siis organism toodab antikehi viiruse ründamiseks. Aga viirus muteerub ja hoiab rünnaku eest kõrvale, nii et keha toodab uusi antikehi, millest iga uus viiruste põlvkond kiiresti muutudes jälle kõrvale põikleb, ja nii läheb sõda järjest edasi. Kuid pärast umbes nelja aastat selles võitluses tekkis mõnel Duke’i ülikoolis uuritavatest patsientidest organismis omamoodi võidukombinatsioon ehk selline "superantikeha", mis leiab üles viiruse “Achilleuse kanna” – koha HI-viiruse genoomis, mida viirus ise ei suuda muuta. Teadlased usuvad, et vaktsiinid, mis soodustavad kehas selliste superantikehade tootmist, annavad inimestele immuunsuse HI-viiruse suhtes.

HIV kandub edasi peamiselt sugulisel teel ja kokkupuutel verega (nt narkosõltlastel steriliseerimata süstalde vahendusel) ja see on põhjustanud viiruse laialdast levimist. Ehkki viimastel aastatel on HIV levimise pidurdamiseks ja sümptomite leevendamiseks palju ära tehtud, on aids endiselt tappev haigus. Aidsi on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese.

Superantikeha avastus ja HIV-vastane vaktsiin on Eestile olulised uudised. Terviseameti andmetel on märtsi lõpu seisuga tänavu Eestis diagnoositud 84 HIV-nakatunut ning kokku on aastate jooksul HI-viirus diagnoositud 8461 inimesel, sealhulgas aids 394 inimesel. Kõige rohkem uusi HIV-positiivseid avastati Tallinnas ja Ida-Virumaal ehk 41 ja 38. Tartumaal diagnoositi tänavu HIV kolmel, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ühel inimesel.