Elamislubadega tuleb õigesti äri teha

Eesti elamisluba soovivalt Venemaa või Hiina rikkalt kodanikult ei tuleks nõuda mitte mõne vanalinna korteri ostmist, vaid investeeringut Eestis registreeritud riskikapitali fondi. Ei ole oluline, kas see fond on Smartcap, ASI või mõni muu tegija, oluline on nende fondide eelnev heakskiitmine näiteks Eesti Riskikapitali Assotsiatsioonis.I

nvesteering võiks olla näiteks 100 000 eurot üheaastase elamisloa eest, 200 000 eurot kaheaastase elamisloa eest ning 500 000 eurot alalise elaniku staatuse eest. Investor võib fondi vabalt valida ning oma investeeringu tootluse võrra ka tulu teenida. Osaluse fondis võib investor realiseerida elamisloa lõppedes, aga mitte enne kui kolm aastat pärast algse investeeringu tegemist.

Teine pool võrrandist on ettevõtlikud nohikud, ka väljastpoolt ELi riike. Jah, ka praegu saab välismaalane Eestis ettevõtet asutada, kuid elamisloa saamiseks tuleb ette näidata investeering 65 000 euro väärtuses, samuti teevad Eestisse asumise keeruliseks palgakriteerium ning sisserändajate piirkvoot. Kui paljudel alustavatel ettevõtjatel on kohe oma äri esimestel päevadel selline summa välja käia?

Lahenduseks võiks olla jälle väike erand Eesti immigratsioonipoliitikas, kus elamisloa võib anda ka ettevõtjale, kelle loodud ettevõttesse investeerib Eestis baseeruv tunnustatud riskikapitalifond või kelle ettevõte on vastu võetud Eestis tegutsevasse tunnustatud start-up-inkubaatorisse. Selline otsus võiks anda noorele ettevõtjale automaatse vabastamise nii palgakriteeriumist kui ka sisserändajate piirkvoodi alt, samuti võimaluse esimesel kolmel tegevusaastal palgata kuni 10 välismaalasest töötajat ilma palgakriteeriumit arvestamata.Mis juhtub, kui muudatused on tehtud ning Eesti avatud nii jõukatele inimestele kui ka ettevõtlikele nohikutele? Eesti muutub atraktiivseks ka muu maailma riskikapitalistidele, kuna siin on palju huvitavaid projekte ning Eestis registreeritud fondidesse voolab investeeringuid. Eesti muutub tõmbekeskuseks; nii sakslane, grusiin, vietnamlane kui ka hindu tahaks siis siin oma idufirma püsti panna. Eestis luuakse rohkem kõrget lisandväärtust loovaid töökohti.

Eestisse investeerinud ja siinse elamisloa saanud välismaalased kulutavad osa oma rahast samuti Eestis ning ärksamad neist aitavad teadmiste ja kogemustega kaasa oma osalusega idufirmade arengule. Eesti ei ole ega saa kuigi atraktiivseks asukohaks suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele, aga meie võimaluseks võiks olla omanäoline kasvulava üle terve maailma kokku tulnud idufirmadele.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.