• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
Hirm Kreeka nakkuse edasikandumise ees ja USA kapitaliturgude ajutine järsk kukkumine olid eile peamised USD ja JPY järsu tõusmise põhjused.
Turud hakkasid rahutuks muutuma kui Euroopa Keskpanga President Trichet ei maininud oma eilses kõnes poole sõnagagi eurotsooni riikide võlakirjade ostmist, et panna piir Kreeka kriisile. Ta ütles vaid: „Me ei arutanud seda, rohkem ei ole mul midagi öelda“. Turud ootasid vihjet, et EKP vähemalt kaalub eurotsooni riikide võlakirjade ostmist. Paljude majandusteadlaste arvates on see ainus võimalus panna piir Kreeka nakkuse levikule teistesse Vahemere klubi maadesse. Juba levivad finantsturgudel kommentaarid, et põhimõtteliselt ütles Trichet, et praegune segadus pole EKP asi. Oli näha ka esimesi märke kriisi jõudmisest Itaaliasse, kui pankade Unicredit aktsiad kukkusid 10% ja Mediobanca aktsiad 8,6%. Arvestuse järgi jõuab Itaalia riigivõlg järgmisel aastal 118,7%-ni, mis teeb absoluutarvudes kokku 1,76 triljonit eurot. See on Jaapani ja USA järel suuruselt kolmas riigivõlg maailmas. Kui kriis ei suudeta peatada ja see peaks tõesti Itaaliasse levima, siis on suured globaalsed finantssüsteemi vapustused vältimatud.
Paanika sai tõelise hoo sisse paar tundi hiljem, kui mõned USA firmade aktsiad kukkusid ilmselt kauplemisvea pärast järsult kuni nullväärtuseni. Dow Jones kaotas oma väärtusest lühiajaliselt peaaegu 1000 punkti. See omakorda põhjustas suurema USD ja JPY ostmise ja teiste valuutade müümise nn. riski vältimise stsenaariumi põhjal.
Praeguseks on turud mõnevõrra taastunud, kuid vara on veel öelda kas riski vältimise stsenaarium jätkub ka reedesse.
Paljud on alahinnanud majandussurutise pauguga tagasituleku võimalust – nn. topelttipu stsenaariumit, kuid praegu paistab, et just see on juhtumas. Kui eurotsooni poliitikud ja ametnikud ei võta midagi tõsiselt ette, siis jätkub tugev müügisurve turgudel. Igasugused poolikud lahendused ei kanna kindlasti vilja, kuna turud lihtsalt ei usu nende edusse ja jätkavad positsioone võtmist nende vastu. Tuleb võtta vastu tugev pakett, mis taastaks turgude usalduse eurotsooni kui terviku ja euro vastu.
Teised arengud: Jaapani jeeni kurssi kõigutas veidi ka järjekordne vihje Jaapani peaministrilt Hakoyamalt, kus ta ei välistanud valuutaturu interventsiooni.
Suurbritannia valimistulemused on peaaegu kokku löödud ja tundub, et ükski partei ei saavuta enamust parlamendis. Turud on mures, et parlament jääb kinni lõpututesse vaidlustesse ja ei suuda vastu võtta kiireid majanduspoliitilisi otsuseid, nüüd kus seda on kõige rohkem vaja. See on juba kukutanud GBPUSD kursi allapoole 1.4717 piiri ja eeldatavasti kukub nael keskpikas perspektiivis edasi. Tehnilisest analüüsist lähtudes on siiski lühiajaliselt oodata GBPUSD mõningast tugevnemist.
Eile oli näha ka teistsugust huvitavat arengut valuutaturgudel, kus mõningad pikaaegselt vastupidises korrelatsioonis olnud valuutapaarid lahknesid nt. EURGBP ja GBPCHF. Selle põhjuseks oli ilmselt, et Šveitsi keskpank, kes oli püüdnud hoida EURCHF kurssi ülalpool 1.4300, murdus lõpuks. Tulemusena kukkus EURCHF kurss 4 tunniga ligi 300 pippi. Keskpanga interventsiooni viimaseks tõestuseks on fakt, et hoolimata suurest EURUSD müümisest viimastel päevadel, ei liikunud EURCHF kurss kordagi rohkem kui 5 pippi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele