Voldemar Nellis: leidub üks lihtne viis muuta toasoe Eestis odavamaks
Kuidas muuta küttearved tarbijate jaoks madalamaks? Üks lihtsamaid viise seda teha on arvestada katlamajade elutsükli kulu, mitte ainult ostuhinda, kirjutab katlafirma Bio Mobitek tegevjuht Voldemar Nellis.
Loe AI kokkuvõtet
Viimase aja soojad ilmad ja pikenevad päevad sisendavad lootust, et edaspidi läheb kõik ainult paremaks. See tähistab ühtlasi lootust, et tänavuse talve astronoomilised küttearved jäävad seljataha ning ärevus kõrgete elektri- ja soojushindade pärast hakkab viimaks hajuma.
Eestis ei ole kaugküttepiirkonnas üle 100eurose megavatt-tunni hinna maksmine enam mingi haruldus. Näiteks Kolgas on praeguseks kinnitatud MWh hinnaks koos käibemaksuga lausa üle 140 euro.
Tarbija ei saa seejuures peaaegu midagi muuta – ja selles peitubki probleemi tuum. Inimene saab küll aknad tihendada, kuid kaugküttesüsteemi ja katlamajade valiku üle ei ole tal mingit sõnaõigust. Nii jääb tal vaid üle loota, et kohalik omavalitsus on teinud tarku otsuseid: valinud piirkonna tarbimisvajadustele vastava tehnoloogia ning rajanud lahendused, mis tagavad nii mõistliku hinna kui ka varustuskindluse.
70 jalgpalliväljakut puid
Olen oma karjääri jooksul näinud, kuidas hanked tehakse võtame-odavaima-printsiibil. Ent odavaim pakkumine ei ole tegelikult kunagi odav.
Teeme lihtsa arvutuse ning võtame aluseks pelletikatlamaja ja keskmise alevi energiavajduse kütteperioodil – umbes 12 000 MWh. Sellisel juhul kulutab 85% efektiivsusega seade ligi 2941 tonni pelletit, 92%lise kasuteguriga katel seevastu vaid 2717 tonni.
See tähendab, et üksnes efektiivsema katlaga on küttevõit aastas ligi 224 tonni, mis tänaste hindadega (u 220 €/t) teeb üle 49 000 euro säästu aastas. Kusjuures see 224 tonni pelletit, mis ebaefektiivse katla tõttu asjatult põletatakse, ei ole ainult inimeste lisakulu, vaid tähendab ka seda, et me põletame igal aastal ilmaasjata ära kuni 2,5 hektarit metsa (olenevalt metsatüübist).
Seotud lood
Mul pole Raul Kirjaneniga sooje suhteid, kuid mulle siiski tundub, et Delfis ilmunud artiklisari teeb talle ning laiemalt metsatööstusele liiga, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Suvise aktsiisitõusu asemel ootab valitsus, et eelarvesse toob rohkem raha kasvav kütusehind.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele