Kõrgeim kohus on loonud pretsedendi – omavalitsus võib nüüd nõuda kinnisvaraarendajatelt raha ka lasteaedade ehitamiseks kirjutab Soraineni vandeadvokaat, kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Elina Lumiste.

- Soraineni vandeadvokaat Elina Lumiste.
- Foto: Raido Türner
Enne jaanipäeva tegi riigikohus otsuse, mis lubab kohalikul omavalitsusel küsida kinnisvaraarendajalt detailplaneeringu menetluses tasu: me lubame teil püstitada kümme kortermaja, aga ehitage ka trammitee või toetage kooli renoveerimist. Riigikohtu hinnangul on see väiksem riive – võrreldes olukorraga, kus arendaja soovitud planeeringuga üldse ei tegeleta
Aastaid on kohalike omavalitsuste ja arendajate vahel kestnud vaidlus erinevate objektide, sealhulgas sotsiaalse taristu rahastamise ümber. Vallal/linnal napib enamasti lasteaedade ja koolide, puhke- ja jalutusalade rajamiseks raha ning seega püütakse näiteks elamurajooni planeerijale panna kohustus investeerida ka üldkasutatavatesse rajatistesse.
Probleem on laiem kui käsitletav kohtuotsus, sest ka teised haldusorganid katsetavad oma kohustuste rahastamise üleandmist ettevõtjatele, et oma kulutusi vähendada. Ettevõtja on sundolukorras, kus ta peab rajama pargi, mänguväljaku, rahastama hooldekodu rekonstrueerimist ning ehitama välja uued jalakäijate tunnelid. Kiirelt arenevates elamupiirkondades lisanduvad need kulud korterite hinnale ja vähendavad lõppkokkuvõttes eluasemete kättesaadavust.
Arve maksab kinni kodu soetaja
Praktikas ongi juurdunud põhimõte, et teede, tehnorajatiste ja avalikult kasutatava maa – näiteks mänguväljaku – üleandmine kohalikule omavalitsusele on tasuta. Samas kulub maa või arendusprojekti omandamiseks ning teenindavate rajatiste väljaehitamiseks palju raha. Seega avas Riigikohtu otsus võimaluse lisaks loetletud kulutustele nagu teed ja tehnorajatised küsida veel täiendavat rahastust määratlemata ringi kohustuste täitmiseks – seda ilma õigusliku aluseta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kvaliteetne ja mitmekesine linnaruum on seotud tihedalt eluasemete taskukohasuse ja hoonete kasutusotstarbe paindlikkusega, ent selle aluseks on omavalitsuse selge visioon ja strateegia, märgivad Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate’i tegevjuht Reigo Randmets.
Mõni variant odavamate korterite tulekuks siiski on
Pealinnas elamine käib järjest rohkem üle jõu. Kas odavamat eluaset saaks luua lihtsalt suurema ehitusmahuga või on võimalik leida ka mingeid vahediile, selles lähevad arendajate hinnangud kahte leeri.
Omavalitsuse keeldumine planeeringu algatamisest pelgalt poliitilistel kaalutlustel ei ole õige ega õiguspärane, kirjutab vaidluses Vinni vallaga osaühingut Sustainable Investments esindanud advokaat Edgar-Kaj Velbri (Walless).
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.