Magnus Piirits: II sammas – noorte ja rikaste privileeg? See jutt on müüt
Tegelikult on just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits ministeeriumi blogis.
Avalikus arutelus jääb sageli tähelepanuta, et II samba kaudu suunab riik osa meie sotsiaalmaksust otse meie tulevasse pensioni. Küsimus on seega lihtne: kas see tasub ära?
Minu tehtud arvutused näitavad selgelt, et olenemata sissetulekust on II sambaga liitumine alati kasulikum kui ainult I samba peale lootmine. Arvutused ütlevad, et ka 800eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50ndates eluaastates, võidavad.
II sammas ei ole ainult rikaste või noorte privileeg, vaid riigi toel toimiv rahaline turvavõrk, mis töötab ka väiksema sissetulekuga inimese heaks. Tegelikult ongi just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida.
Mõju iga sissetulekuga
Võtsin vaatluse alla kaks tüüpilist juhtumit. Esiteks: noor inimene, kes liitub tööturuga 2025. aastal. Tema saab koguda kogu tööea jooksul. Ning teiseks: 1975. aastal sündinud inimene, kel on pensionini umbes 16 aastat.
Seotud lood
Eesti ühiskond vajab pikemaajalist, poliitilisest tsüklist sõltumatut pensionistrateegiat, mis annaks inimestele kindlustunde ja stabiilsuse, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.
Pensionifondide tootluse osas on Eesti olnud pikka aega OECD edetabelite tagumises otsas, kuid möödunud aasta näitajate järgi on Eesti jõudnud liidrite hulka.
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Riiklik programm ettevõtjate finantskirjaoskuse arendamiseks loob konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda, kuid see tuleks suunata eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele, kirjutab ettevõtja ja TalTechi ettevõtluse õppejõud Sirle Truuts.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele