- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2251,55%72 353,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,61
- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2251,55%72 353,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,61
Indrek Ibrus: AI ja ajakirjandus – võimalused, riskid, mured ning lahendusteed
Kui usaldusväärseks tööriistaks tehisaru nii ajakirjanduses kui ka näiteks õppimises kujuneb? See sõltub sellest, kui süsteemset koostööd meediaorganisatsioonid ja tehnoloogiaettevõtted teevad, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.
Paar nädalat tagasi haaras suurt osa ühiskonda üks ootamatu vaidlusteema: kas meediaorganisatsioonid ja -ettevõtted peaksid jagama ookeanitaguste tehnoloogiagigantidega tasuta oma vara – aastatepikkust sisuarhiivi – selleks, et õpetada tehisarumudeleid hästi eesti keelt mõistma. Kohalike keelte hea tundmine kulub noile gigantidele ära, et end siinsetel turgudel oma teenusteportfelliga veelgi kindlamalt sisse seada. Samamoodi kulub suurte keelemudelite eesti keele oskus ära Eesti inimestele, et ka meie saaksime kõiki kaasaegseid digitööriistu omas keeles tarvitada.
Tundub justkui win-win olukord. Ometi jäävad kahe heinakuhja vahele kohalikud meedia- ja kultuuriorganisatsioonid – neilgi on ärisuhetest suurte keelemudelite arendajatega palju võita, kuid samas tuleb silmitsi seista ka mitmesuguste riskidega.
Et viimastel kuudel on ilmunud rohkelt raporteid ja uurimusi, kuidas meediaettevõtted tehisaru kasutavad, vaengi neid viise alljärgnevalt. Juba etteruttavalt võib öelda, et keerulised kompromissid, millega meediafirmad kui ajakriitilisi usaldusteenuseid pakkuvad ettevõtted silmitsi seisavad, annavad märku samalaadsetest otsustuskohtadest laiemale infotöötlussektorile.
Kasuta, aga kontrolli
Niisiis, milleks meediaettevõtted tehisaru kasutavad? Päris mitmeks asjaks, kuid päris kindlasti eksperimenteeritakse ka oma põhitegevusega ehk sisuloomega – artiklite kirjutamise, saadete tegemisega jms.
Erinevaid tehisaru lahendusi on juba mõnda aega kasutatud lihtsamate uudislugude automaatseks kirjutamiseks, eriti andmepõhiste teemade puhul nagu ilm, sport või finantsaruanded. Siiski on tähtis märkida, et enamik meediaettevõtteid kasutab tehisaru pigem ajakirjanike tööprotsessi tõhustamiseks ning kui teksti loomel on kasutatud tehisaru abi, siis kontrollivad ajakirjanud kõik esitatud väited üle.
Äripäeva essee
Äripäeva arvamusosas ilmuvad regulaarselt pikemas mahus põhjalikumad käsitlused ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel. Loe Äripäeva esseerubriigis ilmunud tekste siit. Ootame kaastöid aadressil [email protected].
Viise, kuidas sisuloome abi- või kõrvaltegevusi lihtsustatakse, on üsna mitmesuguseid. Tehisaru mudeleid kasutatakse nii intervjuude transkribeerimiseks, dokumentide tõlkimiseks kui ka mahukate dokumentide kiireks läbitöötamiseks. Samuti kasutatakse keelemudeleid artiklitest lühikokkuvõtete tegemiseks nii erinevate veebiformaatide kui ka sotsiaalmeedia tarvis. Pildimudeleid kasutatakse mitmesuguste illustratsioonide, graafikute ning viimasel ajal ka videomaterjalide genereerimiseks. Telekanalid kasutavad tehisarupõhiseid lahendusi automaatseks subtitreerimiseks.
Seotud lood
Meediamajad, tehke hiidudega koostööd!
Kui tehisaru areneb praeguse kiirusega, siis kümne aasta pärast ei jää tukkuvatel eestlastel enam aega küsida, kas see oli paratamatu või kas oleksime saanud teha midagi teisiti, kirjutab ettevõtja Meelis Niinepuu (Eesti 200).
Mõtisklus Eesti Vabariigi 107. sünnipäeval
Mul on aukartus selle rikkuse ees, et on olemas üks väike lõvidega riik ja keel ja kultuur, kirjutab Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru Äripäeva essees.
Kool peab ka tehisaru ajastul õpetama inimesi mõtlema, mitte mõtlemist vältima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Patroneerimise ja kahepalgelisuse oht
Miks on hakanud uudiskünnist ületama teema, et vanemaealised tarvitavad alkoholi ja uimasteid, harrastavad juhuseksi ja pidutsevad, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum Äripäeva essees.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele