• OMX Baltic0,26%307,93
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,15%2 100,76
  • OMX Vilnius0,74%1 450,37
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 1000,23%10 386,59
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,34
  • OMX Baltic0,26%307,93
  • OMX Riga−0,24%900,07
  • OMX Tallinn0,15%2 100,76
  • OMX Vilnius0,74%1 450,37
  • S&P 5001,08%7 500,58
  • DOW 300,14%51 564,7
  • Nasdaq 1,91%26 517,93
  • FTSE 1000,23%10 386,59
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,34
Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur Äripäeva maakonnaveebis Lääne-Virumaa Uudised.
"Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
  • "Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
  • Foto: Erakogu
See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis, kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.

Seotud lood

Arvamused
  • 07.07.23, 14:10
Mart Erik: rahajõed ja pudrumäed meie metsades
Kas metsas suurt midagi tehes jõuab ikka tõotatud maale, kus Brüsselist voolavad rahajõed ja Suure Munamäe asemel on pudrumägi, küsib metsakasvataja Mart Erik.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele