• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,5%7 730,32
  • DOW 300,39%53 549,66
  • Nasdaq 0,41%26 398,58
  • FTSE 1000,18%10 747,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,41
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,5%7 730,32
  • DOW 300,39%53 549,66
  • Nasdaq 0,41%26 398,58
  • FTSE 1000,18%10 747,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,41
Kriisi järel ähvardab Eesti arengut kolm lõksu – tööjõu, keskpärase tootlikkuse ja keskmise sissetuleku lõks. Mõistlik tundub kriisist väljudes investeerida lõksudest pääsemiseks kolme pöördesse – digipööre, innovatsioonipööre ja rohepööre, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ivo Suursoo.
  • Ivo Suursoo.
  • Foto: Raul Mee
1. Eesti on tööjõu lõksus
Tugevate negatiivsete kriiside ainus positiivne osa on efektiivistav mõju majandusele – ettevõtluses kärbitakse kõike vähetootlikku. Lühiajaliselt väljendub see kindlasti ka vabade töökäte olemasoluna, aga pikka perspektiivi see ei muuda – suvel 2019 avaldatud viimane rahvastikuprognoos räägib oma põhistsenaariumis selget keelt – tööealiste arv väheneb 40 aastaga pea 9% ning 65 ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab 20%-lt 30%-le. Viimane fakt on juba märkimisväärne ja sõnum on selge – lisandväärtuse tootjaid jääb vähemaks ehk Eesti on pikaajalises perspektiivis tööjõu lõksus.
2. Eesti on keskpärase tootlikkuse lõksus
2. Innovatsioonipööre
Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu vajadusest on räägitud 10 aastat, aga konkreetseid samme selle suunas oleme suutnud teha vähe. Lisandväärtuse kasvu teid on loetud hulk:
• saame liikuda lihtsa allhanke pakkujast keerukamate toodete allhanke teostajaks;
• veelgi atraktiivsem on aga luua ise teadus-arendusmahukat toodet (nagu Cleveron, Milrem või Chemi-Pharm);
• suur võimalus on ka suurema väärtusega teenuste eksport (mida teeb IKT-sektor) või hakata väärtusahelas platvormiks (näitena Bolt).
Kõigi nende näidete taga on innovatsioon ja arendustegevus ning toode ja teenus, mida pakutakse, on uuenduslik või nutikam, sageli teadus-arendusmahukam. Sellise toote tunnetuslik väärtus kliendile on suurem ja seeläbi ka makstav hind kõrgem. Kõrgem makstav hind summeerubki majanduse terviku lisandväärtusena – innovatsioonipööre toob kaasa lisandväärtuse kasvu ja jätkusuutliku palgakasvu.
3. Rohepööre
Rohepöördest on palju räägitud kui pealesurutud mittetootlikest investeeringutest – mingite riiklike nõuete täitmiseks. Sellisena see praegu paistab küll, aga koos innovatsioonipöördega võiks õnnestuda ka rohepöördest leida ärivõimalusi. Rohepööre on korraga nii kohustus kui ka võimalus.
Need pöörded tuleb teha just sellises järjekorras – digipöördega loome aluseeldused majanduse efektiivsusele, innovatsioonipöördega kaasame riigi ja erasektori mõtlema loovalt kasvatama pakutavat lisandväärtust, mille järgi rohepöörde tegemine julgete ja innovaatiliste lahendustega on vaid aja küsimus.
Eesti on unikaalsete äratundmiste lävel
Me oleme riigieelarve tegemisel näinud, et meil ei ole raha täitmaks erakondadeülest kokkulepet viia teadus-arendustegevuse investeeringud tasemele 1% SKPst (võin eksida, aga suurusjärgus 150 miljonit jääb puudu). Samas vaid nädalad hiljem õpetab kriis meile, et on vaja julgust leida või laenata 2 miljardit, et toetada viirusekriisist kannatavat majandust.
See dilemma – raskem on leida heal ajal 150 miljonit kui raskel 2 miljardit – õpetab, et riigieelarve raha on prioriteetide ja tunnetatud olulisuse sümbioos (inglise keeles sence of urgency). Kui me tajuksime Eesti majanduse kolme pöörde läbiviimist samavõrd olulisena kui koroonakriisi, kas me siis käituksime Eesti riigieelarve valikutes teisiti? Ma arvan, et jah. Ma arvan, et me investeeriksime järgmised 2 miljardit aitamaks majandust neid kolme pööret läbi viia.
-----
Autor on tööandjate keskliidu aseesimees ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liidu asepresident.
Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo arvamuslugude konkurss. NB! Konkurss on lõppenud. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus. Jälgi ilmunud ja veel ilmuvaid lugusid siin: https://www.aripaev.ee/edukas-eesti

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele