Elektridefitsiidist päästab üks lahendus

Paraku on Euroopa energiapoliitika dogmaatiliselt taastuvenergia usku. Hea, et on tunnistatud viga biokütuste liiga pimedas sunduses, sest tagajärg oli rapsiõli ja teravilja energiat raiskav põletamine ning palmiõli tootmiseks Aasia vihmametsade hävitamine.

Tõepoolest on tänu suurtele tootmistoetustele saavutatud Saksamaal ja Taanis edu taastuvenergia mahtude kasvatamisel, kuid pole juhuslik, et just neis kahes riigis on Euroopa tarbijate elektrihinnad kõige kõrgemad. Samuti pole juhuslik, et muutliku tuuleenergia stabiliseerimiseks rajavad Saksamaa ettevõtted koos Gazpromiga Nord Stream 2 toru, mille maagaas on hädavajalik tuuleenergia värdvend.

Kaheldav, kas kõik liikmesriigid on nii jõukad, et miljardite eurodega kümneid aastaid tootmist subsideerida. Üksikuid tuuleprojekte planeeritakse ka toetusteta, kuid ületamatu tuuleenergia probleem on, et tuul puhub vaid 30% ajast piisava tugevusega, et tõhusalt toota elektrit, ning kuna tuul on väga muutlik, ei taga see varustuskindlust. 2018. aastal oli Eesti tuulikute tegelik koormusfaktor 28% ning varieeruvus 90% võimsusest tundide jooksul.

Praeguseks on selge, et eesmärk 50% elektri tootmine taastuvenergiast ei ole Eestis realistilikult saavutatav, kui tegelik tase 2018. aastal oli 17,5%. Kindlasti on taastuvenergial oma roll süsinikuheitmeteta energeetikas, kuid praktikas tähendab see sarnast valikut, kui Gerhard Schröder, Angela Merkel ja Vladimir Putin tegid Saksamaale – massiivne Venemaa gaasi import tuuleenergia stabiliseerimiseks. Kas oleks tõesti talupojatarkus ühendada Eesti lahti Venemaa elektrisüsteemist selleks, et tekitada uus sõltuvus Vene gaasi põletamisest?

Soome ja Rootsi peamine süsinikheitmeteta elektrienergia tootmine on tuumaenergia. Need riigid tegid 1970. aastatel õiged panused. Soome on ainus lääneriik, kus rajatakse riiklike toetusteta erakapitaliga kaht (!) uut tuumajaama. Eriti viimane Fennovoima projekti investeerimisotsus planeeritava elektri hinnaga 50 €/MWh aastateks 2028–2088 annab parima miljardite eurode eest võetud turusignaali selle kohta, mis on konkurentsivõimeline toetusteta energeetika.

Rootsis suletakse järgmise aasta lõpuks kaks vanimat Ringhalli reaktorit ning Saksamaal samal ajal sisepoliitilistel põhjustel kaheksa tuumareaktorit. Lähiaastail sulgevad Taani, Soome, Rootsi ja Saksamaa söeelektrijaamu ning Norra ehitab võimsaid ülekandeliine Suurbritanniasse, kus samuti on elektri defitsiit ja hinnad kõrgemad kui NordPoolis.

Balti riikide ja Soome defitsiiti seni katnud Rootsi ja Norra elekter hakkab liikuma lääne ja lõuna suunas. 2025. aastal toimub Balti riikide desünkroniseerimine Loode-Venemaa elektrisüsteemist, millega lõpeb sealt ka Läti ja Leedu elektri import mahus 10 TWh. Samas elektri roll energeetikas nii küttes kui ka transpordis pigem suureneb kui väheneb.