Õiglased palgad – parim investeering

See sisetunne on paraku üsna õige, sest keskmise palga puhul tuleb arvestada sellega, et ca kaks kolmandikku teenib sellest vähem ja vaid kolmandik üle selle. Mida suuremad on riigis (sektoris, ettevõttes, samalaadsetel ametikohtadel) palgaerinevused, seda vähem keskmine tegelikkust väljendab. Eestis tuleb mängu ka piirkondlik faktor. Tallinlane teenib tihti kehvemat tööd tehes rohkem kui näiteks valgekraest valgamaalane.

Lisaks taandatakse keskmise palga arvutamisel osalise ajaga töötajad täisajaga töötajateks, nii et näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena jne. Mida võrdsemad on palgad – näiteks Euroopas on teatud valdkondades ühesugune palgatase, mida peetakse ka puuduseks või konkurentsivõime kärpijaks –, seda enam tuntakse ennast statistikas ära. Tegelikkust kajastab paremini mediaanpalk, mis on nn piir, millest täpselt pooled saavad vähem ja pooled rohkem.

Eestis räägitakse aga liiga vähe, kui tähtis on palga sisu ja palkade omavaheline suhestatus majanduse eduka toimimise seisukohast. See ei ole vaid statistiline näitaja, vaid peaksime teadma selle sisu: kuidas see kujuneb, millise väärtusega on konkreetne töö teiste suhtes ja miks, millised on palgaosad, kuidas neid määratakse ja miks? Avalikkus ja töötajad peaks teadma, miks ei kajastu näiteks ettevõtte edu või vastupidi ebaedu töötajate palkades? Kui palju ja kuidas saab ise palka mõjutada?