Üleeuroopalised maksud pole mõistlik tee

Riikidevahelised maksuvaidluste põhjused ELis tulenevad valdavalt sellest, et valitsused ei taha teha sisepoliitiliselt keerulisi struktuurireforme, olgu siis vähendada tööturu ülereguleeritust või vähendada subsiidiume ettevõtteile. Lihtsam on süüdistada teisi, püüda dünaamilisemaid ja väiksemaid riike sundida asuma endaga samale, see tähendab ebaefektiivsemale, rajale. Väiksemad aga kaotaksid sellest kohe.

Suured riigid võidavad ka ebaefektiivsuse juures nii mastaabiefektist kui ka sellest, et nende majandus on mitmekesisem ja vähem sõltuv üksikutest ettevõtetest. Ei tasu unustada ka paljude väiksemate riikide halvemat geograafilist asukohta, madalamat jõukuse taset ning mainelisi eelarvamusi, mida erinevate maksulahendustega püütakse kompenseerida.

Kõik see ei tähenda, et maksualast koostööd peaks vähendama. Koostöö peab jätkuma ja mitmelgi juhul tugevnema, näiteks maksupettustega tegelemisel või internetiettevõtete maksustamisel, kuid see peab põhinema koostööl ja konsensusel. Eelkõige tuleks keskenduda ühiste põhimõtete väljatöötamisele ja rakendamisele. Uute üleeuroopaliste maksude kehtestamine ELi eelarve suurendamiseks ei ole hea idee: uute programmide rakendamiseks rahaliste vahendite leidmiseks on arukam vähendada teisi, vananenud ja ebaefektiivseid programme.

----

Reet Teder, kes esindab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kirjutas Äripäeva arvamusloos („Euroliit ja maksud: suured teevad väikestele ära?“, ÄP 8.05), et Euroopa Liidu otsused maksuliikide ja tulude jaotuse küsimuses peaks olema Euroopa Parlamendi valimiste võtmeteema.

Äripäev esitas Euroopa parlamenti kandideerivatele poliitikutele kaks küsimust. Kas Euroopa Parlamendi roll maksupoliitika kujundamisel peaks suurenema? Kuivõrd võiks või peaks liikmesriikide maksupoliitika olema tulevikus ühtne?